varjatuks. Mitte keegi ei tea, mida meie noored, pärast kooli või õhtuti kodus arvuti taga teeme. Nad ainult aimavad, mida me teeme, aga tegelikult ei suuda keegi täpselt aimata, mida internetis tegelikult teha saab. Ükskõik kellega suheldes näiteks msn's või skype's on võimalik teha videokõnesid, mille käigus näeb reaalselt teineteist. Seda osa võib nimetada reaalsuseks. Samas inimesed, kes ajavad läbi inetrneti asju. Näiteks maksavad arveid, töötavad läbi inetrneti, me ei tea kunagi täpselt, kes need inimesed on, sest me ei näe nende nägusid. Arvan, et internetimaailm on pigem virtuaalne, kui reaalne. Just sellepärast, et suur ringkond on selle igapäevane kasutaja. Vanem generatsioon on selle kohaldanud oma töösse- klinetidega suheldakse tänapäeval e-mailide kaudu, firmade kodulehed annavad asutuse toodetele ja kontakti kohta täpsed andmed, seega inimeste elu on tehtud mugavaks ja virtuaalseks
kirjutatakse või siis teksti.Kuid tänapäeva noored eelistavad ainult sõnu lugeda ja seega ei saa nad tihiti raamatust aru ja seetõttu ei oska nad raamatuid ka jutustada.Samuti puudub noortel viitsimist ja tahtmist lugeda kohustusliku kirjandust. Peamiseks põhjusest sellele on internet.Kuna kohustusliku raamatu sisukokkuvõtet on võimalik netis endale alla laadia ja loota sellepeale et hinne oleks vähemalt ,,3" . Samuti kasutades inetrneti jääb neile külge interneti keel ehk släng.Seda kasutatakse tavaliselt msn- is rääkides ning see võib tulla esile ka koolis kirjutades.Samuti tekkivad noortele lugemis harjumused kodust.Kui kodus vanemad ei loe raamatuid siis arvavad lapsed samuti, et ei pea seda tegema. Arvestades sellega, kui suur hulk tänapäeva noori kasutavad arvutid ja interneti siis on sellel omad tagajärjed.Paljud noored jäävad ilma sõnavarast ning piirduvad vähesega.Kõige
ja mitmekesised. Et harivad faktid vahelduksid lugudega elust enesest. Ja mis kõige olulisem, et nad oleksid loogiliselt kättesaadavad. Preagust olukorda hinnates pean enamikke materjale väga headeks, kuid nende kättesaadavust annaks parandada. Loomulikult on igal õppejõul tekkinud aastatega oma süsteem, ning käidud rada muutma hakata on suhteliselt keeruline. Aga leian, et kui teaduskondade kaupa oleksid kõikidel oma inetrneti keskkond, muudeks see kättesaadavuse oluliselt lihtsamaks ja vähem vaevalisemaks. Ning samamoodi tekib tihti peale eelnevate ainetega võrdlusmomente ja samuti küsimusi, siis kui kõikde ainete materjalid asetseksid ühes kohas, annaks see ka lihtsasti selle võrdlusmomendi teostamise juurde. Tänapäeva õppeformaadis peetakse üha enam ebaolulisemaks praktilise töö osakaalu. Olen kuulnud, et veel mõned kümned aastad tagasi oli olukord kardinaalselt teine
annaabi.ee 
