Mõlemal juhul puudub kiirendus. Seega, kui kehale ei mõju teised kehad, siis ta liigub kiirenduseta. Keha omadust säilitada oma esialgset liikumisolekut ( paigalseis või ühtlane sirgjooneline liikumine ) nimetatakse inertsiks. ( Inertia - ladina keelest - liikumatus, tegevusetus. ) Inerts avaldub näiteks auto järsul pidurdamisel, kui sõitjad kalduvad ettepoole, kiirel stardil, aga tahapoole; kurvis, kurvi välispoolsesse külge. Inertsiseadusest järgneb, et keha kiiruse suuruse ja suuna muutust põhjustab mingite teiste kehade mõju sellele kehale. Kiiruse muutumist iseloomustatakse kiirendusega. Järelikult võib öelda, et keha kiirendus on temale mõjuvate teiste kehade mõju tulemus. Suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele ja mille tulemusena muutub keha kiirus, s.t. tekib kiirendus, nimetatakse jõuks. Jõud on vektoriaalne suurus.
Seda kõikidele kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu nimetatakse raskusjõuks: Fr = mg. II ARVESTUS NEWTONI SEADUSED. TÖÖ JA ENERGIA 1. Inertsiaalne taustsüsteem Taustsüsteeme, mille suhtes keha väliste mõjude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, inertsiaalsüsteemideks. Maaga seotud taustsüsteeme loetakse tavaliselt inertsiaalsüsteemideks. Kuid täpsed mõõtmised näitavad, et Maal esinevad väikesed hälbimised inertsiseadusest. Nähtused, mis on Newtoni esimese seadusega vastuolus, on põhjustatud Maa pöörlemisest ümber oma telje. Niisuguste nähtusete hulka kuulub näiteks vabalt langevate kehade kõrvalekaldumine vertikaalsihist ida poole. 2. Inerts Keha omadus säilitada oma kiirus teiste kehade mõju puudumisel või nende mõjude tasakaalustumisel. Iga seisev keha jääb paigale, kui temale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud
annaabi.ee 
