Intervall kahe sündmuse e. punkthetke vastastikune eraldatus ajas ja ruumis. Kiiruste liitmine relativistlikul kujul v=v1+v2/(1+(v1*v2)^c2) Dünaamika põhimõisted jõud, mass, impulss, energia ja võimsus. Jõud on kehade liikumise põhjus. Kaudselt tema mõju kehade liikumisele, mille väljenduseks on keha kiiruse ja/või kiiruse suuna muutus või deformatsoonile. Kiirendus on võrdeline rakendatud jõuga ja toimub jõu suunas. Mass on mateeria omadus, mis väljendub keha inertsis ehk vastupanus liikumisoleku muutusele ja raskuses ehk omaduses osaleda gravitatsioonilistes vastastikmõjudes. Keha raskus ja keha kaal on erinevad. Mõlemad on jõud, aga erinevad rakenduspunkti poolest. Kaal on keha mass gravitatsioonijõu kaudu mõõdetuna. Impulss on keha liikumise hulk (p=mv). Impulsi muutus on võrdeline jõuga ja selle mõjumise ajaga ning toimub jõu suunas. Töö on ühelt kehalt teisele energia ülekande viis. Energia on jääv. Energia=kehade/väljade töövaru
väiksem seosteenergiast / /seoseenergia RTlnB/A v = 2 πr/τ = 2πrv = ωr, kus τ on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus. Küllastunudud veeauru rõhk E oleneb t*st mida kõrgem t*, seda suurem küllastatud veeaururõhk. Eksperimentaalne Magnuse valem kirjeldab küllastava veeauru rõhu (millibaarides) sõltuvust t*st ºC: E(t )= 6.1070*10 7,63t/241.9+t (mb). 6. Keha tunneme ära sellest, et tal on olemas mass, mis samaaegselt väljendub nii liikumise inertsis kui ka keha ümbritsevas grav.väljas. Kehal võib olla ka elektrilaeng, mis tekitab teda ümbritseva elektro-magnetvälja. Vastastikmõju tekib, kui uuritav keha satub antud keha ümbritsevasse välja. kehale avalduv jõud on seda tugevam, mida kiiremini muutub välja energia/ potentsiaal antud ruumipunktis. Jõud mõjub alati suunas, mis viib energia/potentsiaali vähenemisele. Seega, kehade vastastikmõju avaldub jõuväljana ruumis, millel on nii suurus kui suund (vektorväli)
annaabi.ee 
