Materjalide omadust deformeeruda märgatavate plastsete deformatsioonideta nimetatakse plastsuseks. Materjale, mis purunevad märgatavate plastsete deformatsioonide ilmnemiseta nimetatakse habrasteks Tugevus: detaili vastupanuvõime purunemata vastu panna koormustele(voolavuspiir) Jäikus: detaili vastupanuvõime deformeerumata vastu panna koormustele(elastsete deform piirkond) Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv. Dünaamiline koormus - muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) Materjali piirseisund - materjali seisund koormuse mõjudes, mil koormuse edasine suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja konstruktsiooni avarii) Tugevusvaru peab olema igal konstruktsioonil, et see püsiks ka äärmuslikes oludes. Varutegur on tegeliku tugevuse ja nõutava tugevuse jagatis Väikese varuteguriga konstruktsioonil on väike töökindlus, suure varuteguriga konst. on keskmiselt kõrgem hind.
(tavaliselt toereaktsioon) 9. Millised on detaili koormuste kolm võimalikku allikat? Elementide omakaal, inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase liikumisega), teistelt kehadelt tulevad jõud ja momendid (otseselt, sidemete või jõuväljade kaudu). 10. Kirjeldage staatilist koormust! Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv. 11. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus - muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 12. Milleks on vaja koormusi taandada? Et lihtsustada ja hõlbustada arvutusi. Koormuste taandamisel (Saint-Venant'i printsiibi kasutamisel) peab olema ettevaatlik (et taandamisel ei kaoks süsteemi olulised omadused). 13. Milles seisneb Saint-Venant'i printsiip? Koormuse rakenduskohast küllalt kaugel ei sõltu koormusolukord koormuse rakendamise viisist. 14. Mis on materjali tugevus? Tugevus - detaili võime purunemata (plastselt deformeerumata) taluda koormusi. 15
· Toereaktsioonid (= reaktiivsed jõud või koormused) ? tugede ja konstruktsiooni vastasmõju, mis määratakse konstruktsiooni tasakaalu (staatikaga määratud süsteem) ja kinemaatilistest (staatikaga määramata süsteem) tingimustest 1.5. Kirjeldage staatilist koormust! Staatiline koormus = ajas muutumatu või aeglaselt muutuv 1.6. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus = muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 1.7. Milleks on vaja koormusi taandada? Teada on detailile mõjuvad tegelikud koormused (alati ruum ja/või pindkoormused). Vaja on tegelikke koormusi maksimaalselt taandada joon ja/või üksikkoormusteks (s.t. lihtsustada, et hõlbustada arvutusi). 1.8. Mis on materjali tugevus? Tugevus = detaili võime purunemata (plastselt deformeerumata) taluda koormusi 1.9. Mis on materjali jäikus?
· elementide omakaal, · inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase liikumisega), · teistelt kehadelt tulevad jõud ja momendid (otseselt, sidemete või jõuväljade kaudu). Mõjumise kiiruse järgi jagunevad koormused kaheks: Staatiline koormus = ajas muutumatu Dünaamiline koormus = muutub ajas või aeglaselt muutuv kiiresti (või inertsikoormus) Klassikaline tugevusõpetus käsitleb ainult staatilisi koormusi Rakendusviisist lähtuvalt jagunevad koormused: (Joon.1.6): · jaotatud koormused: ruumkoormus ruumis hajutatud koormus (raskusjõud, inertsjõud); pindkoormus teatud pinna-alale hajutatud koormus (detailide kontaktis ülekanduv mõju);
annaabi.ee 
