segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel täita rangelt ohutusnõudeid. Vesiniku ja hapniku põlemistemperatuur on 2100-2300°C. Gaasileek on sinist värvi, tema osadel ei ole kindlat kontuuri, mis raskendab leegi reguleerimist. Hapnik on kõige levimun element maal. Hapnik on normaaltingimustel läbipaistev ilma lühnata mittepõlev gaas, kuid toetab aktiivselt põlemist. Hapnik on keemiliselt väga aktiivne, moodustab kõikide keemiliste elementidega ühendeid, välja arvatud inertgaasidega. Hapnikuga ühinemisreaktsioon põlevgaasidega kulgeb suure hulga soojuse eraldumisega. Kui rõhu all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega(õlid, rasvad, söe tolm) võib toimuda ise süttimine. See eeldab seda, et enne keevitamist hapnikuga, tuleb kõik keevitusmaterjalid puhastada orgaanilistest ainetest. Hapniku puhtus omab suurt tähtsust hapniklõikamisel. Mida vähem on hapnikus gaasilisi lisandeid, seda kiirem on lõikamise kiirus, puhtam lõikeserv ja väiksem
aktiiniumirida, 2) tooriumirida, 3) uraanirida. Nende ridade lõpp-produktideks on plii isotoobid, vahepealseteks produktideks aga kolm raadiumi (Ra) isotoopi ja seejärel kolm radooni (Rn) isotoopi: aktinoon, toroon ja radoon. Radoon on peamine alfa osakeste kiirgaja õhus. Radooni tekkega kaasnevad alfa osakesed , mis võtavad õhust elektrone ja muutuvad heeliumi aatomiteks. Radoon kui inertgaas on keemiliselt passiivne, kuid mitte absoluutselt neutraalne. Teiste inertgaasidega võrreldes on ta kõige aktiivsem, tuntumad on tema fluoriühendid. Lühikese poolestusaja tõttu on aga radooniühendeid äärmiselt tülikas uurida ja neist on vähe teada. Raadiumi (Ra), mille lagunemisel radoon (Rn) tekib, leidub koikides mineraalides. Eestis kõige enam Põhja-Eesti settekivimites (diktüoneemakildas, fosforiidis). Seega on vähesel määral radooni kõikjal pinnases. ÄÄrmiselt "mürgine" ( kiirgus tapab) . Pinnases
Tavakohaselt valmib moodne vein hiigelsuurtes roostevabast terasest mahutites, mille topeltseinad anna- vad võimaluse sisu jahutamiseks või soojendamiseks. Uued nipid Uued seadmed annavad veinimeistri käsutusse ka täiendavaid moodsaid võtteid nagu mikrooksüdatsioon, mille käigus veini rikastatakse hapniku- ga otse mahutis olevate düüside kaudu. Kontroll käärimise üle muutub nii ülitäpseks. Samas saab veinimahuti vajadusel täita inertgaasidega (näiteks lämmastik), eraldades nii vein ümbritsevast õhust ja korraldada pikendatud 38 puhast maitseratsiooni või süsihappegaasi keskkonnas toimuvat käärimist. 39 Šveitsis ja Põhja-Itaalias ning Ida-Euroopas kasutatakse ka tuhandeid Pärmi surm liitreid mahutavaid iidseid puitvaate, mis annavad maitset väga tagasi- Laagerdumise käigus toi-