“ August võtsõ tõsõgi ratta vällä. „Panõ hopõn ette, rattaq vankri pääle ja sõidat mul takan!“ Konstaabli jalgrattaga iin, August hobõsõga takan ja niimuudu terve Kärnä külä igä peremehe ja popsi poolõ. Kõigiga tegi konstaabli juttu, kül maast ja ilmast, ja egas küsümäta jäetü, et mis tuu Juurõ August sul takan sõit? „A August. No August vii Kribulõ varastõt vahtsit vankrirattid tagasi.“ P.S Kohanimeq ja inemiste nime omma muudõtu, selle et mi külan viil inemise elässe, kelle esä noid rattid ostsõ. Lugu om kirjä pantu Oskar Leoki mäletämise järgi ja joba 15 aastat tagasi. Küläl om kah uus nimi, vanstõ oll Kärstna , nüüd Antsu (Saarõ Evar tiid). Ja lugu om vana, juhtu inne tõist ilmasõta. Kroonmäe Aivar 5061253 [email protected]
mul ainult kooli valitseda. Sest kuidas peab härra Maurus oma esimese järgu kooli valitsema, kui kõik valetavad ja ükski tõtt ei räägi. Nõnda on härra Maurus oma koolis viimaks ainuke inemine, kes midagi ei tea. Saate aru: härra Maurus ei tea midagi ja peab valitsema. Mis te arvate, kas te oskate valitseda, kui te mitte midagi ei tea? Härra Maurus ei oska, sest tema on vana. Sellepärast peab tema ka teadma, kui teised teavad. Aga kuis ta saab teada? Ausate inemiste lapsed tulevad ja räägivad -- räägivad härra Maurusele tõtt. Ja kui keegi on nii aus, et ta räägib tõtt, siis hakatakse teda kohe sõimama, taga kiusama, sest tõtt ei armasta keegi. Ainult vana härra Maurus armastab, tema küll. Sest tema teab, et tõe ja tõearmastuse varal seisab maailm ja härra Mauruse suur kool ülal. Kes tõde ei armasta, see peab hukka minema, aga meie kahekesi ei lähe mitte hukka, meie mitte, sest meie armastame tõde, kuigi meid sõimatakse."