Morse koodi üksikuid impulsse, kuna see tekitas püsivat raadiolainet, mida oli võimalik moduleerida ning sellega edasi kanda näiteks inimkõnet. Selle tööpõhimõte seisnes selles, et suur elektromagnet tekitas seadmes tugeva magnetvälja ning metallketas, millesse olid lõigatud kindla vahemaa tagant augud, mis olid täidetud halva magneetilise läbitavusega materjaliga, keerles kiiresti, möödudes mähistest, lastes kord rohkem, kord vähem magentvälja läbi. Need muutused aga indutseerisid voolu mähistes. Kuna ketas keerles üsna kiiresti ning auke oli palju, oli väljundsagedus võrdlemisi suur.[5] Alexandersoni generaator tekitas kandjalainet sagedusega 100kHz, mis oli piisav , et amplituudmodulatsiooniga inimhäält edasi kanda. Esimese põlvkonna seadmete võimsuseks oli 50kW ning need ehitati aastal 1906 [5] Signaali vastuvõtmiseks kasutati sel ajal n.ö. kristallvastuvõtjaid, mis koosnesid pikast
Kui kesk kuni eesmine mesencephalonkude istutada vaheaju või rhombencephaloni, ajendab see ümbritsevaid rakke moodustama keskaju või väikeaju rakke. Mes/met indutseerimine kontrollitakse fibroblasti kasvufaktor ((FGF8) kaudu. Leiti, et isthumustmoodustava kude eritas FGF8t. Kui FGF8 sisaldavad piisad istutati vaheajju või rhombencephalonisse, omandasin need duplikeeritud keskaju struktuurid. Kontrollpiisad, mida immutati soolaga, sellist tulemust ei andnud. FGF8 piisad indutseerisid kolme ümbritsevas koes oleva geeni ekspressiooni WNT1, Engrailed-2, ja FGF8. Need kolm geeni avalduvad tavaliselt isthumus piirkonnas. WNT1 ja Engrailed mängivad tähtsat rolli väikeaju kujunemises. Kuigi väikeajus ei avaldu WNT1 geen, hiirtel, kellel esines WNT1 defitsiit, puudusid nii keskaju piirkonnad kui ka väikeaju. WNT1 säilitab Engrailed geeni avaldumise väikeaju eellasrakkudes, lubades neil rakkudel vohada. 3 AJURIPATSI ARENG
annaabi.ee 
