Sellest võiks siis ehk järeldada, et mehed võivad koguaeg järglasi eostada, kas või igapäev, naistel on see arv aga piiratud, sest nad peavad lapsi ka kandma mingi aja. -Lõivsuhe järglaste hulga ja nende kvaliteedi vahel. -Lõivsuhe järglaste arvu ja ema elumuse (eluea) vahel. · Milles seisneb nn demograafilise ülemineku (transitsiooni) paradoks? Milliseid seletusi sellele paradoksile pakub inimese käitumisökoloogia? Paradoks: Ühiskonna industrialiseerudes (inimeste sissetuleku kasvades) sündimus väheneb. 1. Sündimuse langus on adaptiivne, sest järglaste kvaliteet mõjutab vanemate tegelikku kohasust rohkem kui nende hulk. Laste koolitamine annab neile tugeva konkurentsieelise. Koolitamisse on võimalik investeerida piiramatult. * Mudel eeldab, et kohasuse mõõduna kasutatakse vähemasti lapselaste arvu, mis korreleerub negatiivselt laste arvuga
Kaksikuid sünnitanud emade elumus sünnitusjärgseil aastal hulga väiksem kui üksikute emadel Lõivsuhe järglaste hulga ja nende kvaliteedi vahel Lõivsuhe järglaste arvu ja ema elumuse vahel Rukki hind korrelatsioonid laste hülgamise sagedusega o Menopausi kasulikkus soosi emade hoolitsemist laste eest · Demograafilise ülemineku paradoks o Ühiskonna industrialiseerudes sündimus (inimeste sissetuleku kasvades) väheneb o Tundub, nagu materiaalsete ressursside kättesaadavus ühtäkki enam ei piiraks sigimist 1. Sündimuse langus on adaptiivne, sest järglaste kvaliteet mõjutab vanemate tegelikku kohasust rohkem kui nende hulk (nt pigem raha kogumine ja laste panek prestiizesse ülikooli) o Laste koolitamine annab tugeva konkurentsi eelise 2. Sündimuse langus on adaptiivse protsessi (edukate imiteerimine) mitteadaptiivne