ustavate liikmete toetusele 1945 oli 900 osavõtjat, 1970 aastaks kasvas see arv juba 18 000 ni Süsteemi kirjeldus Algne süsteem nägi ette usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas Nad maksid kontole raha ja võisid asuda kasutama ,,WIRi raha" Asju aeti omavahel tõendavate dokumentide süsteemiga , mis sarnanes IOUle (valuuta asemel ringluses) IOU informatsiooniline dokument, mis teadvustab võlgnevust See kontseptsioon aga formaliseeriti ja industrialiseeriti, sest puudusid tagatised, mis olid vajalikud finatsilise kahju vältimiseks Arvatakse, et krediidikassa ja WIRsüsteem on sarnased Krediidikassa nõuab liikmetelt tegelikku rahalist hoiust, WIR süsteem aga mitte WIRi süsteemis osalejatel ei ole nö reaalseid hoiuseid, seepärast ei anta ega võeta ka tavamõistes laene WIRi krediiti taotledes antakse tagatiseks võlakirju, väärtpabereid jne WIRsüsteemil on ka mõned miinuspooled, nagu näiteks
viia. Taastati kauplemise vabadus ja laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Selline osaline majanduslik vabadus lepitas talupoega nõukogude võimuga. Nõukogude võimu esimestel aastatel oli võimul Lenin. Ta jäi aga raskelt haigeks, ning suri 1924. aastal tuberkuloosi. Tema asemel sai võimule Stalin. Ta kehtestas täieliku ainuvõimu. Ainuke usaldusisik oli Stalinil Molotov: Stalini võimuletulekuga muudeti ka majanduspoliitikt. ta asus tööstust eelisarendama. Arendati suurtööstusi- INDUSTRIALISEERITI. Selline arendamine pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse ja võimaldama edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduses toimis plaanimajandus, kõik oli paika pandud. Tekkisid aga probleemid viljavarumisega. Viljakokkuostuihind oli madal ja talupoeg ei tahtnud enam vilja müüa. Otsustati vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Riik vajas vilja
majandusreformide haprus ja riiklike kompaniide müümisel Brasiilia kompaniide eelistamine. Parlamendi opositsioon viivitab kiireloomuliste maksu- ja sotsiaalhoolekandereformide käivitamisega ja erastamisega. Hoiuste ja investeeringute intressid on umbes poole võrra väiksemad kui tema peamistel Ida-Aasia konkurentidel. Brasiilia majandus on üks maailma suurimaid, ent ka üks raskeimini juhitavaid. 1960. ja 1970. aastail suurenes SKT keskmiselt 11% aastas. Majandust mitmekesistati ja industrialiseeriti tugevasti, seetõttu on tönapäeva Brasiilia oluline autode ja arvutite tootja. Ent tollane pillav kulutamine jättis Brasiiliale tohutu, üle 116 mrd. $-lise võlakoorma, mis mõjutas tugevasti 1980. aastate majandustegevust. 1990 alustatud majandusreform võimaldas Brasiilial oma võlatähtaega pikendada, ent 1990-92 järgnes suur majanduslangus. Tänu uue rahaühiku reaali käikulaskmisele vähenes infaltsioon, rahva usaldus taastus ja see põhjustas ka majanduskasvu
· Industrialiseerimises = suurtööstuse, eelkõige rasketööstuse sh sõjatööstuse forsseeritud/kiirendatud eelisarendamine. · (Sund)kollektiviseerimises = sunniviisiline ühismajandite (kolhoosid, sovhoosid) rajamine, põllumajanduses suurtootmine. Käsumajanduse tagajärjed Eestis/ENSV-s: · Tööstuses: 1. Lammutati kohalike traditsioone, maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus sunniviisiliselt eelisarendati (industrialiseeriti) rasketööstust sissetoodud tooraine ja tööjõu arvel. 2. Täielikult suretati välja erasektor valitsesid suurettevõtted. · Põllumajanduses: 1. Talumajapidamisele tuginev põllumajandus lammutati sundkollektiviseerimine: ühismajandid kolhoosid, sovhoosid. 2. Täielikult suretati välja talumajapidamised. · Sotsiaalsed, demograafilised olud: 1
annaabi.ee 
