Viljad korjatakse küpselt, kohe eemaldatakse koored. Kiud saadakse koorelt kätte neid merevees leotades. Puuvilla ajalugu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr. Induse oru puuvillatööstus oli hästi arenenud ja osa tol ajal kasutatud ketrusmeetodeist oli selles piirkonnas kasutusel kuni India industrialiseerimiseni. Puuvilla taimed Allikad: http://evm.ee/uploads/files/Kanut/tervonen_tekstiiliteoorained.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill https://www.google.ee/search?q=puuvill&espv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ve d=0ahUKEwjp9eGL8MTLAhVMvRQKHQUVCpoQ_AUIBygB&biw=1242&bih=545#i mgrc=7_L_K_JksDhThM%3A
aastast kuni 2014. aastani on kõrgeima naissoost oodatava eluea rekordi hoidjaid olnud rohkem kui seitse riiki; alustades Rootsist ja Norrast 19. sajandil ja lõpetades tänapäevase Jaapaniga. Samuti ajavahemikus 1950 kuni 2014 muutus rekordit hoidev riik keskmise oodatava eluea suhtes üle 15 korra 5 erineva riigi vahel (Pascariu et al. 2017) See näitab, et oodatava eluea pikkust ei mõjuta vaid majanduslik olukord, näiteks 1960. – 1980. aastal suured investeeringud viisid riike industrialiseerimiseni ja sellele järgnenud majanduskasvuni. Kuid suure ja püsiva kasvumääraga riikides ei suurendanud paranev majandusolukord oodatavat eluiga sünnimomendil, ei vähendanud suremust või ebavõrdsust (Luna 2016). Suure sissetulekuga riikides, välja arvatud sõja-, nälja- ja nakkuspuhangute ajal, on rahvuste oodatav eluiga pikenenud aastakümnete jooksul järjepidevalt. Olulisteks näitajaks, mis suurendavad oodatava eluea pikkust tänapäeval, on infektsioonidest tulenevad laste ja
siis alistatute jõuga tööle panemine. Oluine osa sellises riigis orjadel, sõltlastel. Kinnitab ka oma võimu religioosselt. Teenistuses preestrid, kes ideoloogiat aitavad välja mõelda ja kinnitada. Tekib usk jumalatesse ehk esivanematesse st valitsevate klasside jumalad tõusedvad kõrgemale ja seega ülim jumal on karm( kes kasutab nuja kui vaja). Selline, sõjaline riik, erinevates vormides püsis kuni industrialiseerimiseni. Spencer ja marksism on samas suht sarnased, sest riik kujuneb vägivallast. Erinevus see, et Marxil riik pealisehitus, mis tootmisega ei tegele vaid kaitseb ainult eksplataatoreid. Spenceril aga riik see, mis sunni inimesed tööle. 20 saj alguses pea sama jutt saksa sotsioloogilt F. Oppenheimerilt??. Peatöö 1908 ....... seisukoht on lihtne ehk vallutus tekitab riigi. Inimesel on teatud tungid, üks neist enesesäilitamine ja tunnustamisvajadus, mis sünnitavad tungi rikkuse järele. Selle
annaabi.ee 
