kahjust, mille nad keskkonnale tekitavad. (http://www.maaleht.ee/? page&grupp=metsaleht&artikkel=538) Oluliseks mõjutajaks on kindlasti ka hoonete, majade ja teede ehitamine, millega hõivatakse palju võimalikku metsakasvu pindala. Looduslikud hävinemise tegurid, nagu üleujutused ja tulekahjud, on oluliselt vähenenud tänu kaasaegsete meetodite rakendamise tulemusena. Näiteks vähenevad üleujutused, kui kuivendada maad ning ehitada kanaleid jõgedele. Kui heita pilk tagasi industrialiseerimiseelsele ajale ja võrrelda seda inimestest puutumata jäänud metsadega, on selgesti näha, et majandamise tulemusena on välja kujunenud täiesti erinev metsamaastik. Majandatud metsades ei jätku kõikidele liikidele elupaiku, millega nad on evolutsiooni käigus kohastunud. Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel asenduvad liigirikkad kooslused liigivaestega, nagu juhtus kuusikutega. Kui puuduks inimtegevus, oleks meie maa kaetud soode, metsade ja veekogudega nagu 4000
maastikutüüpe, mis on nüüdseks sageli võsastunud, muutudes aegamööda tavaliseks metsamaaks. Kaasaegsel põllumajandusmaastikul on kadunud niisugused elupaigad nagu väikesed rohunditerikkad metsalagendikud, metsaservad, päikesele avatud surnud puud ja päikese käes kasvanud üksikud suured puud.Nimetatud elupaiku asustavad aga arvukad spetsialiseerunud organismid, kelle püsimajäämine kirjeldatud elupaikade vähesuse tõttu on ohus. Vaadates tagasi industrialiseerimiseelsele ajale ja võrreldes inimestest puutumata jäänud metsi majandatavate puistutega, on selgesti märgata,et majandamise tulemusena on välja kujunenud täiesti erinev metsamaastik. Majandatud metsas ei jätku paljudele liikidele vajalikke elupaiku, millega nad on evolutsiooni käigus kohastunud. Mitmeid väikseid elupaiku, sealhulgas pankasid, allikaid jne. asustavad teatud spet sialiseerunud taime- ja loomaliigid.