valmisõiguse. SUURBRITANNIA VÄLISPOLIITIKA : · Koloniaalpoliitika- Iirimaa tekitab pingeid ning saab iseseisvaks, Põhja-Iirimaa jääb Suurbritannia koosseisu. Dominioonid said suveräänseks. Suur tööpuudus. Suur välisvõlg USA-le. · Inglismaad puudutab majanduskriis vähe- palju kolooniaid. PRANTSUSMAA : · Majandus- Saksamaa maksis reparatsioone millega said purustatud piirkondi üleehitada. Enda käte saadi Elsass-Lotring. Prantsusmaa muutub industriaalriigiks e tööstusriigiks. Hakatakse tegelema moetööstusega. o Suur välisvõlg USA-le. o Prantsusmaale jõuab majanduskriis 30date esimesel poolel. Majanduskriis toob kaasa diktatuuri ohu. o Inimesed hakavad kahtlema demokraatias. · Sisepoliitika- ebastabiilne- parteid vahelduvad kiiresti- rahva rahulolematus. o Luuakse rahvarinne et võidelda diktatuuri ohuga- vähe aega võimul- sellega on diktatuuri oht kõrvaldatud.
Põllumaj oli kollektiviseeritud, lisavahendeid enam tööstusesse paigutada ei saanud, kolhoosid kiratsesid niigi. Selgus, et 1941 a-ks olid III viisaastakul vähikäiku teinud erakordselt olulised tööstusharud, mida kogu aeg poputati, nagu autotööstus ja traktoritööstus, sedavõrd suurelt, et autotööstuse toodangu hulk oli vähenenud 40 korda II viisaastaku algusega võrreldes. Töö kvaliteet ja viljakus polnud paranenud. Tuleb tunnistada, et sõjaeelsed viisaastakud muutsid NL industriaalriigiks. Hüpe, mis maj arengus saavutati, oli kahtlemata võimas. Lääneriikidele jäädi alla, toodangumahtudelt jäädi II ms puhkemise eel alla vaid USA-le, aga kõvasti jättis soovida töö kvaliteet, viljakus jne. Kõik saavutatu, suur ja uhke, oli tulnud rahva arvelt. Põllumajanduse kollektiviseerimine Põllumaj arendamisele polnud ka alternatiive. Oli väga madalal tasemel. Enamlastel oli pmst õigus, kui nad rääkisid, et põllumaj on tarvis kaasajastada