sotsiaalpoliitikat hõlmavaid riiklikke, mõnikord ka kommunaalseid (haiglaravi, vaeste abistamine, lastetoetus jne.) organisatsioone. Euroopas asutati nende ülesannete täitmiseks eriseadusandlusega reguleeritud asutuste süsteem, kuid majanduslikud vahendid laiaulatusliku sotsiaalpoliitika elluviimiseks olid piiratud. Industrialiseerimise tulemusena olukord muutus. Aurujõu kasutusele võtmine võimaldas konstrueerida üha keerulisemaid masinaid, mis mitmekordistasid industriaalprotsessi efektiivsust, kuid samaaegselt tekkis tohutu tööjõu vajadus. See viis tööliste, isegi naiste ja laste viimse piirini ärakasutamiseni. Ilmekaks näiteks on nn. korstnalaste ekspluateerimine. Kõige efektiivsem viis kõrgete ja kitsaste vabrikukorstnate puhastamiseks oli alaealiste laste kasutamine, mida rakendati 18 saj lõpul Inglismaal. Lapsi tõmmati korstnas tasapisi ülespoole, samal ajal, kui nad kraapisid korstnaseintelt ära sinna kogunenud nõge
Põhja-Lõuna konflikt Tavaliselt jagatakse riigid kolmeks, vahel ka neljaks maailmaks. Esimene maailm – tehnoloogiliselt kõige arenenumad riigid (Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Austraalia, Jaapan, Uus-Meremaa, ka Iisrael ja LAV. Teine maailm – naftat eksportivad riigid, mis on hiljuti läbinud kiire arengu (nt Saudi-Araabia, Katar, Kuveit, Iraak, Iraan); pisikesed riigid, mis elatuvad turismist (nt Singapur); uusindustriaalmaad, mis on lühikese aja jooksul (10-20 aastat) läbi teinud industriaalprotsessi, põhiliselt tootjad tänapäeva maailmas (nt Hongkong, Malaisia, Tai, Lõuna- Korea); siirdeühiskonnad – endised sotsialistlikud maad Ida- ja Kesk-Euroopas (siia kuuluvad 16+28 riiki, nt Balti riigid, Sloveenia jne). Kolmas maailm – mahajäänud riigid, neid riike on kõige rohkem. Maailma kujutatakse tavaliselt püramiidina (kõige madalamal III maailm ja üleval I maailm). Räägitakse ka neljandast maailmast, kuhu kuuluvad kõige mahajäänumad riigid,
annaabi.ee 
