seda, et kaupu toodetakse nii palju, et tarbijad lihtsalt ei ole võimelised seda kõike ostma. Kõige eredamaks ületoodangu kriise näideks võib tuua Suurt Depressiooni 1930-aastatel, mis lõppes Teise Maailmasõjaga. ,,Mustal teisipäeval" kukkus New Yorgi Aktsiabörs 11.7% ning seda krahhi 29. oktoobril 1929 peetakse Suure depressiooni alguseks ja sümboliks. Esimesed ületoodangu suured kriisid said alguse juba 17. sajandil Inglismaal. Turu industriaalmajanduse arenemisega said ületoodangu kriisid tsüklilist iseloomu ja tänapäeval nad moodustavad ühe ökonoomika tsükli faasi. Samuti heaks ületoodangu näideks võib tuua vabrikute poolt tonnide viisi õhku reostamist ning selle eest mittemaksmist, mis tõid 1930-aastatel majandusteadlased. Nende seisukohalt, kui vabrik ei võta sisemiselt kanda kulusid, mida ta põhjustab väljapoole (keskkonnale), siis on tulemuseks ületoodang. Kui kogukulud võetaks tõsiselt arvesse, siis
Mil määral aga olid naftakriisi puhkemises süüdi poliitilised ja mil määral majanduslikud aspektid? Yom Kippuri sõda ja sellele järgnenud embargo tulid üllatuse ja šokina, kuigi mõlemad olid mõneti vältimatud. 1970 – 1973 aastad olid traumeerivad nii naftatööstusele, tootjatele, OPECile, tarbijatele, poliitikutele, NATOle, supervõimudele ehk siis peaaegu kogu maailm oli ühel või teisel määral kõigest sellest mõjutatud. 1 1973. aastaks oli nafta maailma industriaalmajanduse alustala ja seda pumbati ja eksporditi säästmata. Pakkumise ja nõudluse vahekord oli ülimalt tihe ning samal ajal naftat eksportivate riikide ja naftakompaniide suhted aina halvenesid.2 Naftašoki tagamaid tuleb otsida aga veelgi varasemast ajast, mis annab aimu, et maailmamajanduse areng on samamoodi ootamatu. 1971. aastal algas ka Teise maailmasõja järgse Bretton-Woodsi süsteemi lõhenemine, mis lõpuks viis kaasa selleni, et USA loobus kulla väljaandmisest dollari vastu