Põllumajanduslik faas, kestis 12000 a, lõppes 200 a tagasi, indiviide 900 miljonit. • P palju suurem võrreldes eelmise faasiga • A veidi suurem • T võrreldes eelmise faasiga kõrgem, faasi lõpuks kasutati välist energiat per capita 2-3 HEE (Human Energy Equivalent) • Arvestades P kasvu oli inimkonna kogu eksogeense energia tarve faasi lõpuks sadu kordi suurem küttimise-korilusega võrreldes • Samavõrra oli suurem ka mõju keskkonnale! Tööstuslik: Industriaalase faasi algus - manufaktuurse tootmise asendumine masintootmisega. Vajadus uute energiaallikate järele. • Söe kaevandamise arenemine tingis vajaduse kaevandustest vett välja pumbata • Aurumasin 1784, leiutaja James Watt. Söe kasutamine raua sulatamiseks. Industriaalne faas algas ca 200 a tagasi. I ≡ P * A * T • Summaarne P ja A on 200 a jooksul tohutult kasvanud, eksogeenne energiatarve per capita ca 20 korda suurem • Energiakasutus väljendab
kasutamisega 3. Kogu sisend- ja väljundenergia suhe on industriaalses faasis 1,3, mis on võrreldes põllumajandusliku faasi 41-ga suur tagasiminek Põllumajanduslikus faasis andis eksogeenset energiat peamiselt biomass (puit). Faasi lõpus Lääne-Euroopas energiakriis- puitu ei jätku. Olukorraga adapteerumise vajadus tingib ülemineku industriaalsesse faasi. Varasemad näited vahemikus 1200 AD-1800 AD. Industriaalse ja põllumajandusliku formatsiooni paralleelne areng. Industriaalase faasi algus - manufaktuurse tootmise asendumine masintootmisega. Alguseks loetakse Inglismaal 18. saj. Keskel. Söe kasutamine majapidamiste kütmiseks algas 13. saj. ja manufaktuurides 17. saj. Rahvastiku arvu kasv põhjustas puidu defitsiidi. Vajadus uute energiaallikate järele. Söe kaevandamise arenemine tingis vajaduse kaevandustest vett välja pumbata. Aurumasin 1784, leiutaja James Watt (1736-1819). Inimkapitali akumulatsioon, teadmiste hulga suurenemine.
annaabi.ee 
