Esile tulid uut tüüpi haigused ja vigastused, mida veel ei tuntud ning kaasnes suur saastatus, mis oli nii pinnapeale kui ka õhus ringlev. Kokkuvõttes oli siiski tööstusrevolutsioon arhitektuurile pigem kahjulik, kuna see ähvardas mehhaniseerida nende igivana kunsti ja selle võtteid. Seetõttu sai tolleaegseid ehitisi nimetada inseneriarhitektuuriks, kuna just insenerid olid need, kes projekteerisid ja ehitasid esimesed industriaalaja olulised ehitised. See kõik kulmineerus sõjaks arhitektide ja inseneride vahel, kus arhitektid mõistsid hukka nende harimatuse hoonete ehitamisel. Tööstusliku revolutsiooni mõjul võeti kasutusele ka uusi ehitusmaterjale. Kuni 18. saj lõpuni olid põhilisteks materjalideks looduskivi, puit ja tellis. Kuna hoonete mahud suurenesid (hakati ehitama mitmekorruselisi hooneid) ning sooviti ehitada vastupidavamaid ehitisi, siis hakati
kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: * inforiigid *uustööstusmaad (uusindustriaalmaad) *toorainemaad *vaesed riigid MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJAS INDUSTRIAALAJA INFOAJASTU TU STU Peamised põllumajand töötlev tööstus teenindus majandusharud us tekstiilitööstus, metsandus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, masinatööstus jm töötlemine, jahindus edastamine, turu- uuringud jne,
annaabi.ee 
