KORILUS AGRAARÜHISKOND TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND ALGAS SEOSES ÜLEMINEK INDUSTRALISEERIMISEGA. PÕLLUMAJANDUSÜHISKONNAL PÕLLUMAJANDUS, PERIOODI VILJADE, JUURIKATE E ALGAS 5000-6000 A. E.M.A, MITTEAINELISTE HÜVEDE KAUBANDUS JA PANGANDUS
MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõjutama igapäevaelu rahke. Kujunesid rahvusriigid, valmisõigust laiendati üha uuremale hulgale inimestele, kehtestati kohustuslik kooliharidus, kujunesid tööstuslinnad ning arenes transpordivõrgustik. Koos industraliseerimisega algas ka demograafiline üleminek ja linnastumine. 19.saj lõpuks töötas arenenud riikides tööstuses juba rohkem inimesi kui põllumajanduses. 19.saj viimasel kolmandiku toimus tehnoloogiline murrang, mida iseloomustas elektri, telefoni, raadio, auto ja lennuki leiutamine ning nafta ja mineraalväetiste kasutuselevõtt. Esimene aurumasin James Watt. Tööstusühiskonna peamised
industraalne tootmisviis eeldab suurte inimhulkade koostööd. Selleks on vaja kõrget haridustaset ja ühiskonna sellist riiklikku korraldust, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning ümber korraldada tootmist.Varaindustraalne tootmisviis peamised tunnused on tehnoloogia suhteliselt kiire areng ja turumajanduslike suhete levik kõigis majandusharudes. Need piirkonnad, mis ei suutnud kaasa minna euroopast alguse saanud iseseisva industraliseerimisega, sunniti sõltuvindustraliseerimise poole.Industraalne tootmisviis eeldab suurte inimhulkade koostööd. Selleks on vaja kõrget haridustaset ja tehnoloogiaid ning ümber korraldada tootmist. Ühiskonna industraliseerimis protsesside tulemusel tekib seadusriik. Industraalseid tootmisviise iseloomustad tehnoloogia pidev areng ja kiire väljavahetaminePostindustraalne tootmisviis on tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on
välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi-ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoluga. Rasketööstuse kõrval arenes kiiresti ka kergetööstus. Linnade taastamise ja industraliseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Industraliseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. Nii pääses Eestis maksvusele käsumajandus, mis ei arvestanud kohalikke tooraine- ega tööjõuressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ega vajadusi. Eesti NSV majandus allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Kõrgemalt poolt koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja. Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku
annaabi.ee 
