Usulise pöördumise nn. tornielamuse näol sai ta Wittenbergi kloostris potil istudes, mistõttu tema vastased pidasid teda enne saatana käsilaseks kui õigeks teoloogiks, kuna usuti, et käimlas istudes on inimene saatanale haavatavam kui muidu. 1517. aastal lõi ta Wittenbergi kloostri uksele 95 teesi. Peamiseks tüliõunaks oli indulgentside teema, kuna katoliku kirik kogus tollal raha Peetruse kiriku ehitamiseks Roomas. Samas ei keskendunud teesid vaid indulgentsidele, vaid seal avaldus ka Lutheri teoloogiline õpetus. Lutheri peamine idee oli, et inimene saab õigeks üksnes tänu usule (sola fide printsiip). Luther salgas religioosse elu väliseid elemente, katoliku kirik oli aja jooksul vaid aina paisunud ja kaugenenud algkristlikust ideaalist. Reformatsiooniga ei proovitud leiutada midagi uut, vaid pöörduda tagasi vana ideaali juurde. Lutheri ideede kiire levik sai võimalikuks üksnes tänu trükikunsti leiutamisele
sõjas hukkunutele saab osaks täielik andeksandmine. Ristisõdade jaoks pole 14. sajandil mehi vaid raha. Rahakogumise kampaaniad. Hiliskeskajal palju kampaaniaid, palju raha vaja ja rahval suur nõudmine indulgentside järele. Hiljem olid nad paberikujul ka. 26 Indulgents ei kustuta pattu vaid patukaristust, selleks vajalik piht ja absolutsioon. Ei maksa inulgentse rahaallikana ületähtsustada. Keskajal indulgentsidele teoloogiline kriitika ehk kas head teod on ülekantavad? Kristus jt pühakud tegid rohkem heategusid kui endal vaja läks, need teod siis maailmas ülejäägis. Teine aspekt, et paavst kogub raha ja viib selle maalt välja ning maa jääb vaeseks. (Siiski indulgentsude müümisel polnud erilist tähtsat osa paavsti tuludes, see suht väike). Mõni indulgentside kampaania võis töötada hoopis kahjumiga. Pluss ühiskonnas oli pidevalt nõudmine nende järgi.
annaabi.ee 
