Ta soovis sellele leida lahenduse. Ta teadis, et võti on kuskil vahelduvate elektrivoolude juures. Ta ei leidnud lahendust kuni kahekümmne kolme aastaseni. Ta elas sel ajal Budapestis ja töötas telefoni firmas. Ta kõndis sõbraga pargis sel hetkel ning rääkis sõbraga luulest, kui lahendus tuli kui välk selgest taevas. Ta joonistas diagrammi kepiga liivale. Selle sama diagrammi, mis kuus aastat hiljem näidati Ameerika instituudile tema nimel. Niimoodi leiutas Nikola Tesla induktsioonmootori, mis muutis maailma. (pbs, 2012) Ameerikasse minek Järgides oma avastust Budapestis, Tesla palgati elektrijõu firma poolt Strasbourgis ja Pariisi, et parandada DC põlvkonna tingimusi. Saksamaal ja Prantsusmaal üritas Tesla investoreid huvituma panna tema induktsioon mootorist. See tal ei õnnestunud. Talle sai selgeks, et avaldada oma idee, peab ta kohtutma kõige suurema elektriinseneriga maailmas Thomas Ava Edisoniga. (pbs, 2012)
3.1 Esimesed avastused Ühel päeval sõbraga pargis jalutades tuli talle idee pöörlevast magnetväljast, seal samas pargis seletas ta oma sõbrale pulgaga liivale joonistades asünkroonmootori põhimõttest kuidas vahelduvaid elektromagnetvälju saaks uutlaadi elektrimootorites kasutada. 1882 töötas Tesla insenerina ka Continental Edison'i firmas, Pariisis, kus ta kavandas dünamoid. Samal ajal projekteeris ta täiustusi elektriseadmetele. Ning mõtles välja ka induktsioonmootori ja alustas igasugu roteeruvaid magnetvälju kasutavate seadmete arendamist, millele patendi sai ta aastal 1888. (Dr. Ljubo Vujovic, 1998) 4. Ameerika Ühendriikides Aga, kuna Euroopas ei leidunud kedagi, kes huvituks tema avastustustest, otsustas Tesla minna tööle Thomas Edisoni juurde Now Yorki. USA'sse saabudes oli ta üpriski vaene ja äraelamiseks kaevas ta mõne aja koguni kraave. Tesla elas New York'is 59 aastat, kuni tal tekkis lahkarvamus Edisoniga vahetu
soovida, mistõttu nad leiavad harva kasutamist. Täpsemat teavet momendiandurite kohta vt / 7/. 3.5. Diskreetandurid. Diskreetandurite väljundsignaal on kas binaarne, st kirjeldatav seisunditega ,,1" ja ,,0" või kujutab endast ühepolaarsete impulsside kogumit. Diskreetandureid kasutatakse kiiruse ja asendi mõõtmiseks. 3.5.1. Kiiruseandurid. Elektromehaaniline kiiruse kontrolli relee (joonis 3.26) töötab induktsioonmootori põhimõttel. Joonis 3.26 Relee rootoriks on püsimagnet 1, mis ühendatakse elektrimootori või töömasina võlliga. Rootor on paigutatud alumiiniumsilindrisse 5, mis kujutab endast relee lühis- mähist. Silinder saab pöörduda oma pikitelja suhtes mingisuguse väikese nurga võrra. Kui relee rootor ei pöörle (mootor ei tööta), on silinder 5 neutraalasendis ja relee kontaktid 4 lähteasendis
annaabi.ee 
