kiire soojenemine ja üleminek ühelt tööresiimilt teisele. - 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonde olemasolu bensiinis (max 180c) - Aurustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguste aurustumist. - Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid. Need (nn vaigud) kleepuvad toitesüsteemi detailidele. Autobensiinid Stabiilsus : - Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust okspdeerumisele temp 100 C Diiselkütus : - Diislikütuse isesüttivust iseloomustab TSETAANIARV - Suvise diiselkütuse tsetaaniarv peaks olema 40..45 ja talvisel 45..50 - Kui kasutatav kütuse tsetaaniarv on alla 40, siis toimub mootori kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine. - Kui kütuse tsetaaniarv on üle 55 siis halveneb mootori kasutegur ning suureneb
· 50% bensiini aurustamistemperatuur iseloomustab bensiini omadust tagada mootori kiire soojenemine ja üleminek ühelt tööreziimilt teisele. · 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonide olemasolu bensiinis · Ausustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguse aurustumist · Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid, need kleepuvad toitesüsteemi detailidele · Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust oksüdeerimisele temp. 100kraadi. DIISELKÜTUS · Diislikütuse isesüttivust iseloomustab tsetaanarv. · Suvise diilikütuse tsetaanarv peaks olema 40...45 ja talvise 45....50 · Biodiisel on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest taastuvates allikatest nagu taimeõlid. · Biodiisel on väävlivaba. METANOOL EELISED : · Kõrge oktaaniarv
kompressioon segu ei süüdatud väntvõlli pöördenurk Joonisel kujutab pidev joon diagrammi põlemisele vastavat osa ja katkendjoon olukorda, kui kütus jääb süütamata. Punktis A, enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu tekitatakse säde, kuid rõhu tõus jätkub punktini B, nagu põlemist ei toimuks. Selles vahemikus, mida nimetatakse induktsiooniperioodiks, toimuvad põlemist ette valmistavad keemilised ja füüsikalised muudatused. Punktis B on tekkinud põlemiskolle ja algab nähtav põlemine, leek levib üle põlemiskambri ja eraldub suurem osa kütuses sisalduvast soojusenergiast. Nähtav põlemine lõpeb 10...15 kraadi pärast kolvi ülemist surnud seisu suurima rõhu punktis C. Kui induktsiooniperioodil reageerib kütusest vaid 6...8 %, siis nähtava põlemise perioodil jõuab põleda umbes 80%. Alates punktist C jätkub üheaegselt
annaabi.ee 
