Arvan, et idee on midagi jumalikust lähtuvat, nii nagu Jumal on igavene on ka idee igavene. Nii nagu kehtib energia jäävuse seadus, mis ütleb et energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise võib Platoni seisukoha järgi õelda ka idee sisu kohta, see ei teki ega kao, kuid nagu Piibliski on õeldud siis kõik materiaalsed esemed on mullast võetud ning mullaks nad saavad. Kristlus suuresti rajaneb teadavasti Platonil. 4. Bacon kirjeldab oma induktsioonimeetodit "avastamise tabelite" kujul, milleks on kohaloleva, puuduva ja astmete tabelid, mille ülesanne on tunnetada miks on asjade lihtolemused seesugused nagu nad on tunnetada asjade lihtomaduste ja nende vormi vahelist seost. Vormide all kujutatakse midagi muud kui neid puhta toime seadusi ning määratlusi, mis kujundavad mingisuguse lihtolemuse, nagu näiteks soojus, valgus ja kaal kõikvõimalikes mateeriates. Bacon mõistab vormi all asja olemust, tema
näol. Kuna 1 6= m, siis 1 ∈ A, seega induktiivse hulga definitsiooni tingimus (i) on täidetud. Näitame, et ka (ii) on täidetud. Olgu n ∈ A, siis n ∈ N, järelikult n + 1 ∈ N, sest N on induktiivne. Seejuures n + 1 6= m (selgitada!)z, s.t. n + 1 ∈ A. Tõestatud lemmat rakendame naturaalarvude lahutamistehte kirjeldamisel. Omadus 1.14 Kui m, n ∈ N ning m > n, siis m − n ∈ N. Tõestus. Olgu m ∈ N {1} suvaliselt fikseeritud, näitame induktsioonimeetodit kasu- tades, et m − n ∈ N iga naturaalarvu n < m puhul. Väide kehtib juhul n = 1, sest lemma 1.13 põhjal m − 1 ∈ N. Eeldame, et väide kehtib juhul n, s.t. m − n ∈ N, ja veendume, et m − (n + 1) ∈ N. Selleks rakendame veel kord lemmat 1.13, mille kohaselt m − (n + 1) = (m − n) − 1 ∈ N. Väide on tõestatud. Järeldus 1.15 Kui m, n ∈ N ning m > n, siis m > n + 1. Tõestus
annaabi.ee 
