Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m 2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. F = BIl sin F = I ( d l × B) Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel) FL = qBv sin Magnetiline induktsioon B on vektoriaalne suurus, mis on arvuliselt võrdne vooluraamile mõjuva max
Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel) Magnetiline induktsioon B on vektoriaalne suurus, mis on arvuliselt võrdne vooluraamile mõjuva max jõumomendiga, kui raami magnetiline moment võrdub ühega. Magnetism on keha omadus kui ka samaaedselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja
Magnetvälja kujutatakse tinglikult magnetvälja jõujoontega, mida viimasel ajal on hakatud nimetama magnetilise induktsiooni joonteks. Magnetilise induktsiooni jooneks nimetatakse joont, mille igas punktis asetuvad väikesed magnetnõelad on joone puutuja sihis. Iga ruumipunkti läbib ainult üks magnetilise induktsiooni joon ning seetõttu need jooned ei lõiku üsteisega mitte kusagil. Vooluga juhtme ümber on ringikujulised 16 induktsioonijooned. Seega pole neil ei algust ega lõppu. Induktsioonijooned on alati kinnised. Maa magnetvälja põhiosa tekib täielikult Maa sisemuses, tema vedelas tuumas, arvatavasti elektrivoolude mõjul. Need kujunevad seoses tuuma aine liikumisega ning tekitavad Maa magnetvälja. Maa magnetvälja poolused ei ühti Maa geograafilist poolustega ja nad nihkuvad väga aeglaselt. Maa magnetvälja suuna igas maakera punktis määravad deklinatsioon
annaabi.ee 
