teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine; samaaegne induktsioon erinevates KNS osades; järgnev induktsioon samades neuronites; lihaste antagonistide kaasuv innervatsioon; ahelrefleks e. Rütmiline refleks; ühise lõpptee printsiip. 14. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte
• Pidurdusega piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis • Pidurdus on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel • Närvirakkude kaitse kurnatuse eest • Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos KNS tegevuse koordinatsioon: • Üksikute reflekside kooskõlastamine • Erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel • Erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine - Samaaegne induktsioon – erinevates KNS osades - Järgnev induktsioon – samades neuronites • Lihaste –antagonistide kaasuv innervatsioon • Ahelrefleks e. Rütmiline refleks - järgneva refleksi kutsub esile eelmine, tingitud refleks • Ühise lõpptee printsiip – erinevatelt retseptoritelt tulenev info koondub ühte närvikeskusesse ja teostab mingi ühise tegevuse Dominant
annaabi.ee 
