4.3 Vedava võlli pöörlemissagedus Juhtplokk määrab käiguvahetuse hetke käigukastis toimuva läbilibisemise põhjal, mille omakorda arvutab välja vedava ja veetava võlli pöörlemissageduste erinevusest. Hüdrotrafos toimuva libisemise ja selle lukustamishetke määrab juhtplokk vedava võlli ja väntvõlli pöörlemissagedusandurite signaalide põhjal. Vedava võlli pöörlemissageduse andur võib olla kas: induktsioonandur, Halli andur või magnettakistuslik (MRE, magnetresistiivne) andur. 4.3.1 Induktsioonandur Induktsioonandur koosneb püsimagnetiga ühendatud terassüdamikust, selle ümber olevast mähisest ning selle all pöörlevast impulssrattast ehk rootorist. Impulssratta hammaste möödumisel terassüdamikust muutub püsimagneti jõujoonte tihedus kord tihedamaks kord hõredamaks, mis tekitab mähisesse vahelduvpinge. Tekkiva
Seisu- ja sõidupidurilülitid Ohutuse suurendamiseks ja diagnoosimise lihtsustamiseks kasutatakse kaksiklülitit. Ühe lüliti avanemisel teine sulgub ja vastupidi. Pidurdamise signaali saabumisel lälitub ASR välja. Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP töötamisel piduritulede süttimise. Seisupiduri signaali saabumisel väldib juhtplokk ESP töötamise ajal MSR-i töö. Joonis 5. Piduritule lüliti 1.4.2 Esi- ja tagarataste pöörlemissagedusandurid Joonis 6. Induktsioonandur Hammastega rootori ehk impulssratta kohal paiknev pöörlemissagedusandur koosneb magnetsüdamikust ja selle ümber paiknevast mähisest. Koos rattaga pöörlev rootor indutseerib anduri mähises vahelduvpinge, mille muutumise sageduse järgi määrabki juhtplokk ratta pöörlemissageduse. Halli andur Joonis 7. Halli andur Pöörlemissagedusanduritena on kastutusel ka selliseid Halli andureid millel on sirmi asemel kasutusel samasugune hammastega impulssratas nagu indutsioonandurilgi.
annaabi.ee 
