muutumatuks – eeldatakse, et on mingi ühtne struktuur ehk süntaks. Semantiline teooriakäsitlus: teooriat vaadatakse kui mudeli kogumit. Mudel on ligilähedaselt sarnane tegelikkusega. Sarnasus teatud aspektides ja mingil määral. Mudel on teatud idealisatsioon. Loogiline empirism – väidetel on alus, saab koguda vaatlusväiteid, -otsustusi, mille alusel moodustame loogiliste manipulatsioonidega uusi vaatlusi. Teadus algab neutraalsetest vaatlustest. Raskused induktivistliku teaduse määratlemisega: (väikestest asjadest suurteni) 1) teadus ei piirdu induktiivse üldistamisega 2) toob ise kaasa induktsiooniprobleemi 3) teooria mõistete tähenduse probleemid (nt kust saavad A-d ja B-d oma tähenduse, kui kõik luiged (A) on valged (B) Empirismis on 2 alust: On kahte tüüpi väiteid: analüütilised (matemaatikas, tõeväärtus ei sõltu empiirilisest sisust, vaatlustest, tautoloogiad, üldiselt kirjeldatavad kui A=A,
vaatlevad nad kui induktsiooniprintsiibi õigustust. David Hume näitas ära, et selline induktsiooni käsitlus on vastuvõetamatu (40). Õigustuslik arutluskäik induktsioonile on see, et kui toimis edukalt esimesel, teisel jne juhtumil, siis toimis see edukalt alati. Aga ei saa kasutada induktsiooni, et õigustada induktsiooni – seda nimetatakse „induktsiooniprobleemiks.“. Nõue, et kõik teadmised tuleb induktsiooniteel tuletada kogemustest, välistab induktsooniprintsiibi, mis on induktivistliku seisukoha alus. Induktsiooniprintsiibi õigustamine on tautoloogiline. On aga veel puudusi (40). Kui palju vaatlusi annab kokku suure hulga? Tuleb täpsustada „suur hulk“. Lisaks on nõue vaatluste mitmesuguste tingimuste kohta, mis esitab probleeme. Näiteks induktsioon ei suuda tunnistada järgnevat: tähendust omavad variatsioonid eristatakse liigsetest, toetudes teoreetilistele teadmistele antud olukorra kohta ja toimivate
annaabi.ee 
