suuremad kui koguvool. Taoline olukord tekib ainult kindlal sagedusel. Kui xL
Sageduse suurendamisel võib jõuda olukorrani, mil x L = xC . Sel juhul 1 2 f 0 L = , 2 f 0 C 1 (2 f 0 ) 2 = ehk LC 1 2 f 0 = ja resonantssagedus LC 1 f0 = . 2 L C Madal sagedus Resonantssagedus Kõrge sagedus Sageduse suurendamisel muutub induktiivtakistus mahtuvustakistusest suuremaks: x L > xC , ja mahtuvusvool siis induktiivvoolust suuremaks: IC > I L. 98 Vooluresonants on rakendatav mitmesugustes võnkeringides. Resonantsi korral tekib vooluringis suur kogutakistus. 99 6.15 Võimsustegur Võimsuskolmnurgast on teada, et S = P2 +Q2 S näivvõimsus voltamprites (VA) P aktiivvõimsus vattides (W) Q reaktiivvõimsus varides (var) ja võimsustegur P cos = . S Näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu on
Sageduse suurendamisel võib jõuda olukorrani, mil x L = xC . Sel juhul 1 2 f 0 L = , 2 f 0 C 1 (2 f 0 ) 2 = ehk LC 1 2 f 0 = ja resonantssagedus LC 1 f0 = . 2 L C Madal sagedus Resonantssagedus Kõrge sagedus Sageduse suurendamisel muutub induktiivtakistus mahtuvustakistusest suuremaks: x L > xC , ja mahtuvusvool siis induktiivvoolust suuremaks: IC > I L. 98 Vooluresonants on rakendatav mitmesugustes võnkeringides. Resonantsi korral tekib vooluringis suur kogutakistus. 99 6.15 Võimsustegur Võimsuskolmnurgast on teada, et S = P2 +Q2 S näivvõimsus voltamprites (VA) P aktiivvõimsus vattides (W) Q reaktiivvõimsus varides (var) ja võimsustegur P cos = . S Näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu on
annaabi.ee 
