P cos = . S cos kannab nimetust võimsustegur. Võimsuskolmnurgast võib näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu avaldada ka P = S cos =U I cos QL = S sin =U I sin 90 Hetkväärtusena on võimsuse kui pinge ja voolu hetkväärtuse korrutis sinusoid, mille sagedus on pinge sagedusest kaks korda suurem, nagu induktiivahela korralgi. Erinevana aktiivahelast pole võimsuse kõver enam kogu perioodi vältel positiivne, erinevana induktiivahelast pole ta enam ajatelje suhtes sümmeetriline. Ta on nende kahe vahel. Analüütiliselt p= u i =U m sin(t + ) I m sin t. Võttes appi trigonomeetriast tuntud seose 1 1 sin(t + ) ·sin t = cos cos(2t + ) 2 2 ning teades, et Im Um = I ja = U , saab 2 2 p =U I cos U I cos(2t + ). See valem koosneb kahest liikmest: ajast sõltuma- tust alaliskomponendist U I cos ja siinuselisest
P cos = . S cos kannab nimetust võimsustegur. Võimsuskolmnurgast võib näivvõimsuse ja faasinihkenurga kaudu avaldada ka P = S cos =U I cos QL = S sin =U I sin 90 Hetkväärtusena on võimsuse kui pinge ja voolu hetkväärtuse korrutis sinusoid, mille sagedus on pinge sagedusest kaks korda suurem, nagu induktiivahela korralgi. Erinevana aktiivahelast pole võimsuse kõver enam kogu perioodi vältel positiivne, erinevana induktiivahelast pole ta enam ajatelje suhtes sümmeetriline. Ta on nende kahe vahel. Analüütiliselt p= u i =U m sin(t + ) I m sin t. Võttes appi trigonomeetriast tuntud seose 1 1 sin(t + ) ·sin t = cos cos(2t + ) 2 2 ning teades, et Im Um = I ja = U , saab 2 2 p =U I cos U I cos(2t + ). See valem koosneb kahest liikmest: ajast sõltuma- tust alaliskomponendist U I cos ja siinuselisest