T. Andres- Tammsaare isa. Pearu-naaber. Isa ja ema olid oma aja kohta väga haritud, palju raamatuid, käis ajaleht ,,Sakala", tegid kõik, et lapsed saaks korraliku hariduse. 10 last- kõik jäid elama, Anton oli neljas. Oli väga hea viiuldaja. Hiljem Väike-Maarja kihelkonna koolis õppis. Siis oli õpetajana tööl Jakob Tamm- tuntud valmimeister, kes hoidis kirjandust au sees. Hakkas esimest korda kirjutama. Õpingud jätkuvad Treffneri koolis. Õpetajad olid päris elust. Nagu Indrekki pidi Anton tööd tegema kooli kõrvalt. Küpsuseksameid teeb Narvas. Pärast asub tööle ,,Teataja" juures. Tänu ajakirjaniku tööle tihedalt seotud teatriga, üks hinnatumaid teatriarvustajaid. 1907 TÜ õigusteadus. Viletsa tervise tõttu jääb pooleli. Diagnoos- raske tuberkuloos. Kolib venna juurde Koitjärvele tervist kosutama- edasi Kaukaasiasse tervist parandama. Oluliseks saab Punase Lageda külastamine, mis oli eestlaste küla. Haigusperiood ja Kaukaasia jõuavad loomingusse
Isabella ja Flavio „mängivad“; peavad dialooge erinevate sõnameistrite teostest. Tuleb ära märkida, et suurema osa lühidialoogide sisuks on noormehe jooksmine neiu järgi. Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum Tartu, 2016 Flavio nagu Indrekki tahtis tunda end suuremana ja tähtsamana kui ta tegelikult oli. Olles raamaturiiulil on Flavio vari seinal ülisuur. Niisiis näeb või tahab näha Flavio end suuremana kui ta tegelikult on. Kuna Isabella peab temaga dialoogi ja on näoga Flavio enda poole, siis ta näeb Flaviot sellisen nagu ta on, ta ei näe Flavio „ego varju“. Kui Isabella on raamaturiiulil, siis on ta enda „ego varju“ poole seljaga. Ta on näoga Flavio
Tiina tuli siia, et ka jääda, aga Indreku soovil ta pidi lahkuma juba järgmine päev. 6) Indreku jõud hakkab taastuma. Indrek läheb jõele uiskudega sõitma, võttes ka Mulla(koer) kaasa. Õhtul saabudes arutavad isa ja poeg Vargamäe jõe süvendamise värki. 7) Vargamäe eesperes saavad kokku küla mehed, et arutada jõe süvendamis asja. Kohale tuleb ka Oru Karla. Kõnet peab seal ikka Kassiaru, tema kui saks ja vahele räägib ka Karla. Nemad olid suured sõbrad. Lõpuks teeb Indrekki suu lahti, sest see on ikkagi ju tema idee. Midagi suurt veel ära ei ostsustatud. 8) Pearu räägib Karlaga, et nende juures, Orus, oleks pidanud see koosolek toimuma. Karla ei mõistvat rehnutti, nagu Pearu ütles. Pearu tegi juttu esmakordselt pärandusasjus. Tema ei saavat enne rahuga surra, kui Orul korralik pärija olemas. Karlal on 2 tütart(Juuli ja Helene) ja poeg Eedi, kes oli arutu. Pearu soovitas Karlal teise naisega uus pärija soetada. Karla ei tahnud aga
ainult imetlust. Kõigil jätkus preilile ainult imetlust, sest tema oli ainuke naistäht meespere pilvises taevas. Ainult härra Koovi oli Ramilda kohta nähtavasti teises arvamuses, sest Indrek kuulis kord, kui ta tema kohta lausus: ,,Kisseinaja barõsnja". Mis see tähendas, seda Indrek õieti ei teadnudki, aga hääletoonist ja näoilmest pidi ta järeldama midagi halba ja alaväärtuslikku. Nagu Indrekki, teadsid paljud teised, võib-olla kõik, kust Ramilda võtnud oma selle ja hulga teisi nimesid, mis tundusid nii ilusatena, et neid siin-seal tasakesi korrati. Igal mehel oli oma ilus nimi, mida ta armastas ja mille ta tegi oma vaimustuse- ja imetluse-esemeks. Aga kõigi nende ilusate nimede taga peitus ainuke naine, kes oli meestele ette siristanud oma kümme tuhat nime, ja joobunud meestekari siristas seda talle järele. Polnud siis ime, et ka Indrek hakkas kaasa
annaabi.ee 
