kogemused vm)? Miks ta just nendele teemadele rohkem tähelepanu pöörab? Too näiteid (ühest ei piisa). Berit Renser iseloomustas Indoneesiat mitmel korral kui ’’ühtsust mitmekesisuses’’. See tähendab, et igas Indoneesia nurgas on erinev kultuur, kuid samas on kõigis indoneeslastes midagi ühtset. Samuti ei rääkinud Berit Renser oma raamatus Indoneesiast pehmendatuna, ta kirjutas täpselt nii nagu tema seda nägi, ilma ilustamata otsese aususega, mis on indoneeslastele veidikene võõras. Autor keskendus oma teoses Indoneesia kultuurile ja erinevustele, kuid ka süüvis riigi probleemidesse. Metsade kadumine koos nende rahvaste, loomade ja kultuuriga, paljud altkäemaksud, avalikud saladused jne. Nt raiuti suurtes kogustes Borneo ürgmetsa ja Berit aitas ohus metsaelanikel teha hariva video presidendile. Samuti korraldas Berit ‘’Teeme ära’’ ürituse Jogjas Code jõe ääres. Indoneeslastel on pillav suhtumine keskkonna hoidmisesse
või vastuolulist juttu. Kuna enamasti määrab teguviisi olukord, mitte üldised reeglid või tõed, on kontekst äärmiselt oluline, kui tahate õiget infot selle kohta, mida tehakse või mõeldakse. Jah-sõna kasutamine, kuigi mõeldakse ei; selliste selgituste ja avalduste vältimine, mis kas või pisut kedagi kritiseerivad või halvas valguses näitavad; igavene naeratus, isegi kui asjad ei suju; suutmatus rääkida halbu uudiseid või edastada tähtsat negatiivset infot: need kõik on indoneeslastele omased iseloomujooned, mida võidakse lõpuks mõista ja isegi vältida, kui osatakse lugeda ridade vahelt. Lugege konteksti, mitte sõnu. (Foster 2000:166) 8 4. Suhtlemisstiilid · Millest tohib rääkida ja millest mitte? Jaapanis on see kindlasti kontekstist tulenev probleem: ametlikes töistes ja seltskondlikes situatsioonides (päeval kontoris, koosolekutel, tänaval võõrastega, vanemate inimestega
annaabi.ee 
