Arheoloogid arvavad, et inimesed saabusid Madagaskari saarele 3.5. saj. või umbes 700. Selle kohta on vähe teada. Madagaskari esmaasukad olid arheoloogide arvates Kagu- Aasiast, tõenäoliselt Kalimantanilt või Sulawesi lõunaosast pärit protomalailastest (arvatavasti Lõuna-Hiina juurtega) meresõitjad, kes saabusid katamaraanidel. Need algmalagassid, kes nähtavasti otsisid uusi asualasid, asustasid saare suure austroneesia ekspansiooni käigus. Tõendeid indoneeslaste jõudmisest Aafrika mandri idarannikule ei ole leitud. Paistab, et Madagaskari esmaasukad tulid üle India ookeani otse Indoneesias, sooritades 5000 km pikkuse merereisi, usaldades end tuule ja hoovuse hoolde. Võib ka olla, et nad tulid India või Aafrika mandri kaudu. Koos Uus-Meremaaga moodustas Madagaskar viimase suure asustatava ala. Fakte Madagaskarist 2 PINDALA 587 041 km ASUKOHT India ookean RAHVAARV 11 197 000 SUURIM LINN Antananarivo
Talvel sajab pisut vihma, umbes 80 mm aastas. Temperatuurid kõiguvad 7. kraadist jaanuaris kuni 45. kraadini suve keskel. Ilm on meeldiv oktoobrist maini. (Ibid.) Katari rahvastikust moodustavad ainult 20% põliselanikud Katari araablased. Sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende järglasi ning Iraanist ümber asunud araablasi. Indiast ja Pakistanist tulnuid on kumbagi 18% ning pärslasi 10% Katari rahvastikust. Suureneb tailaste, filipiinlaste ja indoneeslaste sisseränne. 91% inimesi elab pealinnas, sisemaal on püsiasustus vaid oaasides. (Ethnic Groups And Languages 2012) Katari perekond koosneb veresugulastest, lähedastest, kaugetest, hõimu liikmetest, sõpradest ja naabritest. Lojaalsus pere vastu on tähtsam kui suhted, sõprus ja äri. Perekond on Katari palju privaatsem kui paljudes teistes kultuurides. Naissoost sugulasi kaitstakse väliste mõjutuste eest. Näiteks on ebasobilik küsida küsimusi Katari naise või