Vanasti oli elutempo tunduvalt rahulikum kui praegu ja vaba aega oli märgatavalt rohkem. See aeg veedeti raamatuid lugedes, sest kui kõik tööd olid tehtud, ei olnud enam muid toimetusi, mis segaksid lugemist. Tänapäeval ei ole inimestel nii palju aega, sest töö ja kool kestavad üpris kaua ja kui ükskord koju saab, siis on veel teha igasuguseid erinevaid toimetusi ja päeva lõpuks ollakse nii väsinud, et ei jaksata lugeda. Kuid indlasti on ka selliseid inimesi, kes ei tahagi lugeda. Paljud noored peavad seda ajaraiskamiseks ja tüütuks. Aga ka kõik täiskasvanud ei loe, sest nad saavad omale vajaliku informatsiooni mujalt ja lihtsamalt. Raamatu suurim miinus ongi vist see, et informatsiooni võib olla raske kätte saada ja see võtab ka rohkem aega kui näiteks internetist otsimine. Alati ei ole ka kõik vajalik informatsioon ühes raamatus ja seega ei viitsita erinevatest kohtadest otsida
Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u 340- 397), kelle määratut autoriteeti näitab seegi, et ta valiti 374. aastal Lääne-Rooma riigi tähtsaima linna Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus, mida nimetatakse Ambroosiuse lauluks, küll täpselt teadmata, kuivõrd oli Ambrosius sellega otseselt seotud. K-indlasti on tema loodud hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani. Esimesi kristlikke filosoofe, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus (354-430). Ta alustas hellenistliku filosoofina ning pöördus ristiusku juba küpse mõtlejana, seega on tema õpetus sillaks kreeka-rooma kultuurija kristliku 1 Euroopa vahel. Oma pöördumise aastatel (387-389) kirjutas ta kuuest raamatust
annaabi.ee 
