Tuleb minna ja uurida, mis päriselt toimub. Midagi ei saa väita, kui pole käidud ja vaadataud, kuidas asjad tegelikult on. Teooria peaks olema loodud suure kogutud andmetiku põhjal. Esimene, kes tuleb välja mõttega seada indiviid kultuurikeskmesse. Võib-olla tuleb kultuurispetsiifika just indiviidi spetsiifilistest omadustest, arusaamadest. Prantsuse sotsioloogiline koolkond Emil Durkheim. Kõige tähtsam uurimisobjekt on inimühiskond. Ühiskond pole indiviiidide summa, vaid sellel on eriline kvaliteet. Peamine uurmisobjekt peaks olema sotsiaalne fakt e ühiskondlik nähtus: indiviidi piire ületav tunne, mõte või muu tunnetus, mis surutaks inimesele peale. Inimene ei saa olla kui kultuuriuurimise kese, sest ühiskond loob inimeste üldsed arusaamad, põhitõed, tabud jne. Primaarne on seega inimühiskond üldiselt. Pealesurumine võib olla organiseeritud: öeldakse ette, kuidas käituma peab, seadused, normid
nt gängis 3. legitiimne võim rolliga kaasneb võim, millega kaasneb õigus karistada, nt sõjavägi 4. referentvõim isik omab tänu oma isiklikele omadustele võimu, eeskuju, iidol 5. asjatundja võim kaasneb ekspertsusega mingis valdkonnas, nt arstid, IT spetsialist 6. teadmiste võim endast targemale kuuletumine Lisaks eestvedamine (Lewin) ja karisma (Weber) võim. Karisma endale alluvate indiviiidide mõistusevastane allumine. Aitab kaasa kui inimestel on stress ja oodtataks emidagi uut. Milgrami kuulekuse eksperimendid, vt video Kuidas karistus mõjub inimese õppimisele. Katseisik oli õpetaja rollis ja pidi kontrollima teise katseisiku vastuseid õppimisel. Eelnevalt paluti hinnata, kui kaugele on võimaleine katsealune minema. Iga kord kui õppija valesti vastas, andis õpetaja talle elektrilöögi. Alguses olid nõrgad, edasi suurenesid. Osalejad oli eri ruumides,
annaabi.ee 
