kõne tähenduses, tekst on teatud märgisüsteemis, kindla alguse ja lõpuga sõnum. Foucault peaks nagu vahepeal diskursuse all silmas tervet mõtlemis-kõnetamise protsessi või teatud suundi, mitte otseselt rääkimist aktina. 5. Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid: autor. Autor on põhimõte, mille järgi diskursust rühmitatakse, ta seob diskursuse tähenduslikuks tervikuks ja ühendab tegelikkusega. Autori postitsioon erineb konkreetsest idiviidist, sest indiviidu roll muutub ajas, aga autori kui põhimõtte olemus mitte. Konkreetse indiviidi positsioon kõigub kord on see oluline, siis jälle pole, indiviid võib diskursuse luua või siis on teadmata indiviidi poolt loodu diskursusi, ent autor on see kes diskursusi korrastab ja see roll tuleb teadlikult võtta. Foucaulti diskursuse määratlemisel seletab see seda, et diskursuse omistamise autorile ei ole alati samatähenduslik, et looja ja autor oleksid sama
Antoine ei võtnud oma repertuaari Strindbergi ,,Isa", mille see isiklikult oli talle saatnud. 20) Björnstjerne Björnson 1865-1867 Christiania norra teatri direktoriks Björnson norra teater viidi hiilguseni. Bjornson kirjutas ühiskonnakriitilisi draamasid. Ta oli lavastaja, kriitik ja teatrijuht. Reageeris uutele tendensidele, lavale uued teemad. Uuteks teemadeks: aktiivne väljaastumine rahvusliku iseseisvuse, indiviidu vaimse sõltumatuse eest; sotsiaalse ebaõiguse ja ebatolerantsuse paljastamine. Tema oluliseimaks teoseks ühiskonnakriitiline realistlik seltskonnadraama ,,Pankrot". Tabude murdmine oli oluline teema, tormiline poolehoid. Kiriku ja ühiskonna kaksikmoraal, religioosne müsteeria, poliitiline korruptsioon. Vastuseisu tekitasid ja ei jõudnud pikka aega lavale. 1903. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia Väljaastumine naiste eest. Jälgis samu teemasid ka ajakirjanduses
annaabi.ee 
