Alternatiivne poliitteadus välja kasvanud põlisrahvaste ühiskondlike korralduste/poliitiliste süsteemide uurimisest Poliitilised süsteemid (Service 1962): - salk, rühm (band) omane eelkõige küttide/korilaste ühiskonnale - hõim, sugukond (tribe, clan) karjakasvatajatel - territoriaalne hõimuliit (chiefdom) põlluharijatel - riik 1) Salk väike sugulusel põhinev grupp (nt eskimotel). - ebapüsiv, formeerub hooajaliselt - moodustatakse indiviidivaheliste sidemete alusel - ühiskondades, kus sellest kõrgemat poliitilist süsteemi ei tunta - salgas on kõik põhimõtteliselt võrdsed (va eriliste oskustega liikmed) - iga salk on autonoomne, gruppidevaheline suhtlus käib salga esindajate kaudu (eriti tihti salkade vahel siiski suhtlust ei ole) 2) Hõim, sugukond (enamikul põlisrahvastel) - külad ja sugulasrühmad, aga pole valitsust (keskset juhtimist) ega sotsiaalseid klasse - pole kohustuslikke poliitilisi otsuseid
sellisel juhul kui on vaja teostada hooajalisi töid. Sellised salga ühiskonnad on küttide, korilaste, kalurite ühiskonnad toiduhankimisi viisid, mis on küllaltki hooajalised. Majanduslikult motiveeritud protsess, miks salk kokku tuleb. Sellistes ühiskondades on salk poliitiliselt autonoomne. Salgasisesed autoriteedierinevused on minimaalsed, tunnustust leiavad erilised isiklikud võimed. Nt võime suhelda vaimudega. moodustatakse indiviidivaheliste isiklike sidemete alusel. 17 Kui salk moodustub oma sugulaste perekondades, siis kehtib eksogaamia. Salga eesmärk reguleerida erinevate salkade/perekondade/indiviidide vahelisi suhteid. Poliitikat ei ole selles hirmuspalju. Taolise ühiskondi on maailmas suhteliselt vähe põlisi elatusallikaid toodetakse küttimise, kalastamise ja koriluse käigus. Saavad olla perifreersetel maailmapiirkondades põhja
annaabi.ee 
