interpretatsiooni kandjast ja interpreteerivast kujutusest, mis: • teisendab iga lausekonstandi konkreetseks põhihulga lauseks; • omistab igale lausekonstandile ühe kindla tõeväärtuse hulgast {1, 0}. Atomaarne valem on kas lausekonstant või lausemuutuja või pred-kaadisümbol koos indiviiditermidega. (Lausemuutuja esitatakse kujul A; predikaat esitatakse kas kujul P(t1 ...,tn) või kujul Pt1... tn, kus P on n-kohaline predikaadisümbol ja t1... tn on indiviiditermid.) D8.7. Predikaatarvutuse süntaks: • Atomaarne valem on valem. • Kui p on valem, siis (¬p) on valem. • Kui p ja q on valemid, siis (p & q), (p ∨ q), (p → q) ja (p ↔q) on valemid. • Kui p on valem ja u on indiviidimuutuja, mille kõik esinemised valemis p on vabad, siis ∀u p ja ∃u p on valemid. • Valemi välised sulud võib ära jätta. Lihtsustamaks kirjapilti, kehtestatakse siinse õpiku raames predikaatide märkimiseks täiendav kokkulepe: kui järgnevalt ...
interpretatsiooni kandjast ja interpreteerivast kujutusest, mis: · teisendab iga lausekonstandi konkreetseks põhihulga lauseks; · omistab igale lausekonstandile ühe kindla tõeväärtuse hulgast {1, 0}. Atomaarne valem on kas lausekonstant või lausemuutuja või pred-kaadisümbol koos indiviiditermidega. (Lausemuutuja esitatakse kujul A; predikaat esitatakse kas kujul P(t1 ...,t n ) või kujul Pt1... tn, kus P on n-kohaline predikaadisümbol ja t1... tn on indiviiditermid.) D8.7. Predikaatarvutuse süntaks: · Atomaarne valem on valem. · Kui p on valem, siis (¬p) on valem. · Kui p ja q on valemid, siis (p & q), (p q), (p q) ja (p q) on valemid. · Kui p on valem ja u on indiviidimuutuja, mille kõik esinemised valemis p on vabad, siis u p ja u p on valemid. · Valemi välised sulud võib ära jätta. Lihtsustamaks kirjapilti, kehtestatakse siinse õpiku raames predikaatide märkimiseks täiendav kokkulepe: kui järgnevalt ... ..