Meelekindlus ja sotsiaalsus -> väiksem lahutuse tõenäosus. Isiksuse biol.alused: neurootilisus on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes; parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga. Eneseregl ja eesmärgipärane käitumine: viie faktori teooria: isiksuse kirjeldamiseks piisab teadmistest, mis hõlmavad baastendentse, elulugu, iseloomulikke kohastumusi, välismõjusid, minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni). Eesmärgipärase käitumise faasid: soovid, valik potentsiaalsete eesmärkide vahel, tegevuse
Meelekindlus ja sotsiaalsus -> väiksem lahutuse tõenäosus. Isiksuse biol.alused: neurootilisus on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes; parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga. Eneseregl ja eesmärgipärane käitumine: viie faktori teooria: isiksuse kirjeldamiseks piisab teadmistest, mis hõlmavad baastendentse, elulugu, iseloomulikke kohastumusi, välismõjusid, minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni). Eesmärgipärase käitumise faasid: soovid, valik potentsiaalsete eesmärkide vahel, tegevuse
sõimamine või peitupugemine) · Käitumissignatuurid · Kognitiiv-afektiivsed ühikud: kodeerimisstrateegiad, väärtused, eesmärgid, ootused, oskused, eneseregulatsioon, afektid Albert Bandura · Vaatlusõppimine · Kaudne õppimine · Enesetõhusus (self-efficacy): uskumus, et ma saan mingi asjaga hakkama Eesmärgid Pervin (2003) iseloomustab eesmärke järgmiselt: 1. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent 2. Eesmärgid on (indiviidisiseselt) hierarhiliselt organiseeritud, kuid see hierarhia ei ole kõigis olukordades ühesugune 3. Eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp 4. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad: 1. multideterminatsioon (sama käitumine võib teenida mitut eesmärki) 2. ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi võib saavutada mitmel moel) 3. ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni) 5. Eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks
annaabi.ee 
