vaba. Muutuja on valemis seotud, kui kõik tema esinemised on valemis seotud. Vastasel juhul on muutuja vaba. Valem on kinnine, kui kõik tema muutujad on seotud. Vastasel juhul nimetatakse valemit lahtiseks. Lauseks nimetatakse kinnist predikaatarvutuse valemit, st valemit, milles ei ole vabu muutujaid. Nt valem Jx on lahtine ja muutuja x on vaba; valem ∃x Jx on lause – selles pole vabu muutujaid. Valem Rxy on lahtine ning muutujad x ja y on vabad. Asendame muutuja x indiviidikonstandiga j, mille interpretatsiooniks on Jüri. Saame valemi Rjy, mis on jätkuvalt lahtine, sest muutuja y on ikka veel vaba. Kui me seome selle nt üldisuskvantoriga, pole meil enam vabu muutujaid – saadud kinnine valem ∀y Ajy on lause, mida saab interpreteerida „Jüri armastab kõiki saareelanikke”. Predikaatarvutuse tähestik: • predikaadisümbolid: A, B, C, P, A1, B2, A6, … (suurtähed, võivad olla alaindeksitega);
vaba. Muutuja on valemis seotud, kui kõik tema esinemised on valemis seotud. Vastasel juhul on muutuja vaba. Valem on kinnine, kui kõik tema muutujad on seotud. Vastasel juhul nimetatakse valemit lahtiseks. Lauseks nimetatakse kinnist predikaatarvutuse valemit, st valemit, milles ei ole vabu muutujaid. Nt valem Jx on lahtine ja muutuja x on vaba; valem x Jx on lause selles pole vabu muutujaid. Valem Rxy on lahtine ning muutujad x ja y on vabad. Asendame muutuja x indiviidikonstandiga j, mille interpretatsiooniks on Jüri. Saame valemi Rjy, mis on jätkuvalt lahtine, sest muutuja y on ikka veel vaba. Kui me seome selle nt üldisuskvantoriga, pole meil enam vabu muutujaid saadud kinnine valem y Ajy on lause, mida saab interpreteerida ,,Jüri armastab kõiki saareelanikke". Predikaatarvutuse tähestik: · predikaadisümbolid: A, B, C, P, A1, B2, A6, ... (suurtähed, võivad olla alaindeksitega);
annaabi.ee 
