Selles näites ilmneb, et mõlemad – nii see, mida traditsioonilises loogikas peetaks subjektiks (naturaalarv), kui ka see, mida traditsioonilises loogikas peetaks predikaadiks (algarv), on predikaadi rollis. Tühikuga lõpetamata lauset „… on algarv” mille tühikusse on lubatud paigutada suvalise naturaalarvu tähis, võib vaadelda kui predikaati. Kui asetame tühikusse konkreetse sümboli, mis tähistab konkreetset indiviidi etteantud indiviidide hulgast (indiviidikonstandi), 2 saame konkreetse tõeväärtusega lause, ehk siis vaadeldav tühikuga lõpetamata lause seab iga indiviidiga vastavusse kindla tõeväärtuse. Predikaadi indiviidideks võivad olla mistahes objektid, sh inimesed. Nt üksikul saarel elab kolm meest – Jüri, Eedu ja Karl – ning kolm naist – Mari, Anna ja Berta. Defineerime seose Jüri ja mõne saareelaniku (sh Jüri enda) vahel kui lõpetamata lause „ Jüri armastab ...", kusjuures tühiku võib täita mistahes saareelaniku nimega
Selles näites ilmneb, et mõlemad nii see, mida traditsioonilises loogikas peetaks subjektiks (naturaalarv), kui ka see, mida traditsioonilises loogikas peetaks predikaadiks (algarv), on predikaadi rollis. Tühikuga lõpetamata lauset ,,... on algarv" mille tühikusse on lubatud paigutada suvalise naturaalarvu tähis, võib vaadelda kui predikaati. Kui asetame tühikusse konkreetse sümboli, mis tähistab konkreetset indiviidi etteantud indiviidide hulgast (indiviidikonstandi), 2 saame konkreetse tõeväärtusega lause, ehk siis vaadeldav tühikuga lõpetamata lause seab iga indiviidiga vastavusse kindla tõeväärtuse. Predikaadi indiviidideks võivad olla mistahes objektid, sh inimesed. Nt üksikul saarel elab kolm meest Jüri, Eedu ja Karl ning kolm naist Mari, Anna ja Berta. Defineerime
annaabi.ee 
