Niisugust palverännakut nimetati hadziks ning selle osaks oli rituaalne käik ümber pühamu.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Meka oli seega mitte üksnes kaubandus-, vaid ka usukeskus. Palverändurid tulid Kaabasse palvetama, ja kuna see oli pelgupaik, kus igasugune vägivald keelatud, jäid paljud siia ka kauplema. Kõige suuremat kasu said sellest Meka kaupmeeste perekonnad.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Muhamed sümdis vastuolulisse maailma. Toimunud nihe tavapäraselt elulaadilt individualistlikuma suunas tekitas paljudel keerulisi küsimusi ümbritseva maailma suhtes. Need ei olnud niivõrd küsimused raha ja võim, kuivõrd maailma tähenduse ja indiviidi saatuse kohta. Traditsiooniline mõtteviis ei võimaldanud neile küsimustele vastuseid leida. See oli paljudele vaimse ebakindluse ajajärk. Lohutuseks pöördusid paljud kristlusse või judaismi, mis oli levinud Araabia poolsaarele.(M. S. London ,,Islam'' 2001) 7 4. PÜHAKIRJAD
Niisugust palverännakut nimetati hadziks ning selle osaks oli rituaalne käik ümber pühamu.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Meka oli seega mitte üksnes kaubandus-, vaid ka usukeskus. Palverändurid tulid Kaabasse palvetama, ja kuna see oli pelgupaik, kus igasugune vägivald keelatud, jäid paljud siia ka kauplema. Kõige suuremat kasu said sellest Meka kaupmeeste perekonnad.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Muhamed sümdis vastuolulisse maailma. Toimunud nihe tavapäraselt elulaadilt individualistlikuma suunas tekitas paljudel keerulisi küsimusi ümbritseva maailma suhtes. Need ei olnud niivõrd küsimused raha ja võim, kuivõrd maailma tähenduse ja indiviidi saatuse kohta. Traditsiooniline mõtteviis ei võimaldanud neile küsimustele vastuseid leida. See oli paljudele vaimse ebakindluse ajajärk. Lohutuseks pöördusid paljud kristlusse või judaismi, mis oli levinud Araabia poolsaarele.(M. S. London ,,Islam'' 2001) 7 4. PÜHAKIRJAD