aegunud kaua aega tagasi või erinevate olukordade/põhjuste kokkulangevuse tõttu. Sotsiaalne tõrjutus hõlmab ka inimesi, kes olemata vaesed jäävad ilma mingitest õigustest või teenustest, kas pika-aegse haiguse, perekondade purunemise, vägivalla, kinnipidamisasutusest vabanemise või marginaalse käitumise (nt alkoholism, narkomaania) tagajärjel Individuaalsed ja strukturaalsed vaesuse põhjused Individualistlikest vaesuse seisukohtadest on tuntuim sotsiaaldarvinistlik lähenemine, mis selgitab vaesust individuaalse võimekuse ja käitumisega. Vaesed on väiksemate füüsiliste ja vaimsete võimetega isikud. Vaesed on vähem haritud, nad ei viitsi või ei oska töötada, on haiged ja (või) paistavad silma hälbiva või mittenormatiivse käitumisega (mõnuainete tarvitamine, kuritegevus jne).
kohanduda normidega ja tema isiklik õnn on suhteliselt tagaplaanil. Nt. Small talk e. viisakusvestlus näide Soome-Eesti. Soomlased ja eestlased on erinevad. Eestlased ei oska tühjast-tähjast rääkida. Räägivad poliitikast, tervisest jne. Soomlastel small talk rohkem levinud. Isegi laulu ja tantsumaneerid erinevad kollektivistliku ja individualistliku kultuuri puhul. Kollektivistlik kultuur rõhutab grupi tähtsust, tantsud sünkroonsed. Lahus tantsimine on alguse saanud individualistlikest kultuuridest. Organisatsioon: kollektivistlikes maades eeldavad töötajad, et organisatsioon hoolitseb nende eest. Organisatsioon on justkui perekonna rollis nt. Töökoht peaks looma vaba aja veetmise võimalusi jne. Kollektivistlikes maades kasutatakse organisatsioonis rohkem grupitasusid ning väärtustatakse gruppi ja meeskonnatööd. Individualistlikes maades seevastu arvestatakse enam inidividuaalset panust, initsiatiiv on positiivne nähtus.