Lisaraha teenimise eesmärgil võib ühistu omada aktsiaid mis tahes kindlalt ja stabiilselt tulutoovas ettevõttes. Ühistute liigitus kolme strateegilise dimensiooni alusel (O-F. van Bekkumi järgi). Ühistuid eristatakse kolmel tasandil, st kujutatakse ruumiliselt kolme telje kaudu: x-teljel kulud ja juhtimine, y-teljel ühistu tegevuse diferentseeritus ja z-teljel ühistu liikmete vaheliste suhete individualiseerituse aste (tehingud, kapitali investeerimine, osalemine haldus- ja otsustusprotsessides). Neli äärmuslikku mudelit: Külaühistu: x = madal, osutades väikestele kauba- või toorainemahtudele; y = madal, viidates diferentseerimata ehk üheülbalistele toodetele; z = madal, mis näitab, et ühistu liikmete individualiseerituse aste on madal, st et kõiki liikmeid koheldakse sõltumata nende toodangu mahust, osalemise ulatusest võrdselt.
· Tegelane peab andma näitlejale mänguvõimalusi erinevad kõne ja käitumisregistrid · Näitleja ja tema rollislepi mõju tegelasele näitleja kohandab tegelast endaga (võrdle Hamlet J.Viiding ja Hamlet M.Matvere) Tegelase analüüsimisel tuleb leida vastus 3 küsimusele: o Tegelaskontseptsioon, tegelase olemus. o Tegelase loomise vahendid ja tehnika. o Tegelase funktsioon tegelaskonnas ja loos. Keerukuse ja individualiseerituse astme järgi eristatakse vähemalt kolme tegelaskontseptsiooni: o Personifikatsioon - tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms. Nii näiteks esinesid keskaja moraliteedes Voorus, Karskus. o Tüüp - üheplaaniline tegelane, kes representeerib (esindab, kehastab) mingite sotsiaalsete ja/või psühholoogiliste tunnuste kogumit Teatritraditsiooniga seoses