Kommunitarism juhib tähelepanu sellele, et isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki (nn negatiivne vabadus), vaid vabadus peab olema „millegi peale“ suunatud - selleks on kommunitarismi doktriini järgi kollektiivsete eksisteerimisvormide vabadus, mis rahuldab inimese vajadust ühiskonnastumiseks. Vaatamata kommunitaristliku mõtlemisviisi jõulisele taaselustumisele, on tänapäeval valdavaks vastupidised tendentsid, mis viivad inimese suurema individualiseerimiseni. Kõik kommunitarismi vormid on omaolemuselt demokraatlikud ning annavad vabaduse iseotsustamiseks inimese ühiskonnaga seotuse mõttes. Eristub 3 kommunitarismi vormi: Konservatiivne kommunitarism – käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna – konservatiivne seotus. Kõik indiviidid on olnud ja on seotud ühiskonnaga ühe kindla ajaperioodi kaudu, millesse on kätketud ühiskonna eelnev arengulugu. Indiviid vajab eksisteerimiseks temani pärandunud eluvormi
Kommunitarism juhib tähelepanu sellele, et isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki (nn negatiivne vabadus), vaid vabadus peab olema „millegi peale“ suunatud – selleks on kommunitarismi doktriini järgi kollektiivsete eksisteerimisvormide vabadus, mis rahuldab inimese vajadust ühiskonnastumiseks. Vaatamata kommunitaristliku mõtlemisviisi jõulisele taaselustumisele, on tänapäeval valdavaks vastupidised tendentsid, mis viivad inimese suurema individualiseerimiseni. Kõik kommunitarismi vormid on omaolemuselt demokraatlikud ning annavad vabaduse iseotsustamiseks inimese ühiskonnaga seotuse mõttes. Eristub 3 kommunitarismi vormi: 1. Konservatiivne kommunitarism – lähihorisont. käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna – konservatiivne seotus. Kõik indiviidid on olnud ja on seotud ühiskonnaga ühe kindla ajaperioodi kaudu, millesse on kätketud ühiskonna eelnev arengulugu