vajadusteks, toiduainete impordile. 80ndatel toimus maailmaturu hindade lang mõjutas NLi väga, kapitali mahutused vähenesid 1,3 korda. Siis algas ka inflatsioon; hakkab kujunema defitsiit. Taakord kriis ka seda pandi tegelikult tähele. 1982 suri Breznev. 1982 toodi välja ka toitlusprogramm. Nüüd pöörati tähelepanu ka põllumajanduseses ühele sektorile, millele varem ei pööratud kunagi, arvati, et see kaob lihtsalt täiesti ära individuaalsektor 1,6 hektarit oli maksimum. Nüüd aga hakati analüüsima, et seda kasutatakse niivõrd intensiivselt, et 40% kogu kartulist saadi individuaalsektorist. Hakati propageerima rendivõtusüsteemi; kolhoosid, sovhoosid sõlmisid lepingu, et võtavad rendile indiviidide loomad ning saavad endale mõne % looma toodangust. Esimene samm tootja materiaalse huvi arvestamise suunas. AGA maa kuulus riigile ja rentnik ei ole peremees ta ei söenda oma kapitali sinna paigutada.
toodangust peaaegu 40 %. Osa tööstusettevõtteid rahuldas eelkõige üleliidulisi vajadusi. Põllumajandus oli tööstuse kõrval ka 1980.aastatel tähtis haru. Eesti NSV maafondist oli suur osa metsa all (koos võsaga 46,8%). Põllupind moodustas kogu maafondist 21,8 %. Saagikuse tõstmiseks kasutati mineraalväetisi 1980. aastatel ühe põllumaa hektari kohta üle kümne korra rohkem kui Eesti Vabariigis 1939. aastal. Kolhoosi- ja sovhoosiperedes vähenes loomapidamine. Arvati, et individuaalsektor ei ole enam põllumajanduses vajalik. EESTI TAASISESEISVUMINE JA ÜLEMINEK TURUMAJANDUSELE 1. Majanduspoliitilisest olukorrast Eestis tehti esimesed sammud turumajanduse suunas juba enne taasiseseisvumist 1980. aastate lõpus. 1980. aastate keskpaigaks valitses Eestis üldine majanduslik stagnatsioon. Avalikustati informatsiooni keskvõimude kavatsusest rajada Põhja-Eestisse uued fosforiidikaevandused. Kaevandamine oleks kaasa toonud ökoloogilise katastroofi ning
annaabi.ee 
