kehtestamine b. Kindlsustust ja sagedust majandusüksuste üksikajalikes c. Reformide tegemist reformide pärast d. Vasturääkivust nn ökonomsuse printsiibile e. Riigibürokraatia rüdamist ja riiklikku köitumise ratsinaalsus 6. Majanduse korraldamise valdkond a. Informatsioon b. Kordineerimine c. Planeerimine d. .... 7. on olulisemad võistluse (konkurentsi) funktsioonid a. Isikliku huvi, individuaalmajanduslik otsustamine b. Kvaliteet, hinnad, operatiivsus
Selles osas näeb turumajanduskord ette kindlad põhimõtted ja raamtingimused. Turumajanduskorra üheks institutsiooniliseks eelduseks on kindlasti ameti- ja kutsevabadus. See vaba valik on siiski mõeldud pigem põhimõtteliselt, mitte sõna-sõnalt. Peetakse silmas võrdseid võimalusi hariduse saamisel, ameti õppimisel, mingile ametikohale kandideerimiselkonkureerimisel. Kõrgema vabadusastmega individuaalmajanduslik otsustamine viib tavaliselt kõrgemale üldisele majanduslikule kindlustatusele (Raudjärv, 1995, lk 41). See ongi turumajanduskorra põhiline eelis käsumajanduskorraga võrreldes. Kuna turumajanduskorra tingimustes on tarbija lõplik otsustaja, peavad tootjad ja turustajad parema lõpptulemuse eest omavahel võistlema. 19. Teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine ärieetikas Tänapäeval eksisteerib õige mitmeid (äri)eetika teooriaid. Oluliseks lähtekohaks on hinnang
Riik peab omalt poolt kindlustama ausa ja võrdse võistluse. Turumajandusliku korra oluline institutsiooniline eeldus on lepinguvabadus (Raudjärv, 1995, lk 40–41). See realiseeritakse läbi üldiste äritingimuste ja ka lepingustandarditega (tingimustega). Ühelt poolt on tegemist n-ö majandusvabadusega, mis peab soodustama võistlust ja edu, kuid teiselt poolt on tegemist piirangutega (kohustused, vastutus). 1.4.3.2. Võistlusfunktsioonid Kõrgema vabadusastmega individuaalmajanduslik otsustamine viib tavaliselt kõrgemale üldisele majanduslikule kindlustatusele (Raudjärv, 1995, lk 41). See ongi turumajanduskorra põhiline eelis käsumajanduskorraga võrreldes. Kuna turumajanduskorra tingimustes on tarbija lõplik otsustaja, peavad tootjad ja turustajad parema lõpptulemuse eest omavahel võistlema. Enamasti tuuakse välja kolm võistlusfunktsiooni (Raudjärv, 1995, lk 41–42). Kulude kontrolli funktsioon
annaabi.ee 
