tarbimise kasv televiisorid ja muu olmetehnika taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide kodudesse ilmumine kiirendati sisserännet iseseisvuse 1942 Sbr tunnustas Balti riikide kuulumist NSVL linnastumise kiirenemine individuaalmajade ehitamine venestamiskampaania algus aktiveeris avalikku vastupanuliikumist koosseisu Eestis alustas põrandaalune väljaanne "Lisandusi mõtete ja uudiste 1965 a taastati regulaarne laevaühendus Helsingiga,
kolhoosid. Kõige kiiremini arenes vaadeldaval perioodil Leedu, mis oli kõrvalejäänud sõjajärgsest forsseeritud industrialiseerimisest. Nüüd õnnestus Leedul oma tööstust arendada ühtlasemalt ja kohalikele ressurssidele tuginedes. Muudatused toimusid ka Baltimaade ühiskonnas. Majanduslik areng tõstis inimeste elatustaset, mis oli tunduvalt kõrgem kui ülejäänud NSV Liidus. Kasvas tarbimine, kodudesse ilmusid televiisorid ning muu olmetehnika. Kiirenes linnastumine, hoo sai sisse individuaalmajade ehitamine. Arglikult taastati sidemeid Läände põgenenud sugulastega. Vilnius avati välisturistidele 1959. aastal, Tallinn 1965. aastal, mil taastati regulaarne reisilaevaühen- dus Helsingiga. Levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Kõik see kujundas Baltimaadest omalaadse petliku nn nõukogude Lääne, kuhu sõideti mujalt NSV Liidust Lääne elustiiliga tutvuma. Tähelepanuväärseim muutus sulaperioodil oli vaimse surutise lõdvenemine ning uue põlvkonna esiletõus.
79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet. 1940.a. elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid - mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut paneelelamurajooni (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade rajoonid. Suurenes linna territoorium. Nõukogude plaanimajandusliku korra kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis turumajanduslikel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas
restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet. 1940.a. elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid - mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut paneelelamurajooni (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade rajoonid. Suurenes linna territoorium. Nõukogude plaanimajandusliku korra kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis turumajanduslikel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas eluvaldkonnas. Turumajanduslike tingimuste järgi ümber orienteeruvate vanade
annaabi.ee 
