Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefitsient indeksid, kvantitatiivne, kvalitatiivne, alusindeks, lihtindeks, individuaalindeks ühismõõdustamine agregeerimine, ahelindeks alusindeks alusindeks ahelindeks ahelindeks teguriindeks, hindade muutumisest põhjustatud käibe muutus indeksanalüüs muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks muutuva struktuuri indeks, struktuurinihete, püsiva struktuuri tinglik hind, struktuurinihete indeks tööviljakus fisheri indeks, laspeyres indeks, paasche indeks test 5 vastandsündmuse tõenäosus sõltumatud
suuruse muutumist ajas Alusindeks - Alusindeks on indeks mingi kindla väärtuse, baasväärtuse suhtes teatud ajamomendil (või perioodil). Kui ialus=1, siis yt=yo ja baasperioodiga võrreldes jäi samaks Ahelindeks - tunnuse väärtus mingil ajahetkel t jagatud väärtusega eelmisel ajahetkel t-1 Kui iahel=1, siis yt=yt-1 ja jäi eelnevaga võrreldes samaks Liitkogum – algkogum koosneb ühelaadsetest elementidest ja erinevaid algkogumeid ühendades saadakse liitkogum. Individuaalindeks - dünaamika suhtarv, millega väljendatakse kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või kvalitatiivse üksiktunnuse ajalist muutmist Üldindeks - Väljendavad ebaühtlase koostisega liitkogumi ajalist muutumist nt tarbijahinnaindeks, tootjahinnaindeks, börsi indeksid. Ühismõõdustamine - indekseeritava suuruse läbikorrutamine ühismõõdustajaga. Ühismõõdustatud suuruste ühendamisel ehk agregeerimisel saadakse agregaatsumma. Koondindeks – väljendavad korraga mitme teguri muutumist
murrulisedToodete hulk Toote hind Tööliste arv Tööliste palgatase Masinate kogus Tööviljakus Kvalitatiivsed võivad levida vaid kvantitatiivsete keskkonnnas. 31. Indeksite klassifikatsioon Indekseid liigitatakse 1. objekti struktuuri järgi: 1) Individuaalindeks- väljendatakse kas kvalitatiivselt ühtase kogumi või mingi tunnuse väärtuse suhtelist ajalist muutumist. 2) Üldindeks- dünaamikasuhtarv, millega väljendatakse ebaühtlase koostisega kogumi suhtelist ajalist muutumist. Need jagunevad omakorda veel koondindeksiteks(väljendavad korraga mitme teguri muutumise mõju) ja teguriindeksiteks (milles peegeldub ainult ühe teguri muutumine ning teiste tegurite mõju on eemaldatud. 2
Baasindeks e alusindeks - arvutatakse teatava baasiks valitud ajaperioodi suhtes. Ahelindeks - kahe järjestikuse perioodi näitaja väärtuste suhe. Lihtindeks - iseloomustab ühe tunnuse suhtelist muutumist. Näitavad ühe uuritava nähtuse suhtelist kasvu, aga mitte kasvu põhjustavaid tegureid ja nende mõju. Need on baas- või ahelindeksid. Liitindeks - mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Individuaalindeks - mõõdab kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või üksiktunnuse suhtelist muutumist. Üldindeks - väljendab ebaühtlase koostisega kogumi (liitkogumi) suhtelist muutumist (Lihtindeksite teatud keskmisi nimetatakse üldindeksiteks. Üldindeksid iseloomustavad mitmetegurilisi näitajaid: koondindeks näitab nende üldist muutumist, teguriindeks aga üksikute tegurite mõju): x koondindeks - väljendab korraga mitme teguri muutumise mõju
annaabi.ee 
