kombeks liita omavahel päriselt eksisteerivad loomad ning folkloorilistest juttudest pärinevad haldjad. Nõndaviisi loob Monge huvitavaid pildikesi sellest, kuidas tema liidab midagi reaalselt mitte eksisteerivat reaalse maailmaga. Nõndaviisi väljendab ka kunstnik seda, kuidas näeb tema midagi, mida keegi teine näeb vaid pelgalt maastiku, linnu või loomana. Nii kunst kui ka kirjandus on mõlemad imehead viisid igale individuaalile oma maailma eelkõige mõtestamiseks ja seejärel edasiandmiseks. Oma maailma edasiandmine on lisaks muule ka kasulik kõikidele teistele, kelle maailmad omandavad värvikirevamad varjundid ning ergutavad tajumismeeli.
käituvad vahel egoistlikena (alateadvuslikult) ning elus on vaja teha otsuseid iga päev, pannes end esikohale. Teine tagajärje-eetika vorm on utilitarism, kus esikohal on üldsuse huvid. Kuigi ei ole leitud, et ka see teooria oleks universaalne, leian et ka siin on aspekte, mida mina ning ka üldsus oma elus kasutab. Kuigi üldiselt ma ei leia, et inimene peaks oma elu elama teistele, vaid endale, tuleb vahel teha tegusid, mis on kasulikumad suuremale hulgale inimestele kui ühele individuaalile. Nagu loengu näide kui surnud miljonär annaks mulle oma raha, et mina annaksin selle edasi jalgpalli meeskonnale, siis mina isiklikult ei teeks seda, vaid annaks puhta südamega raha lastele, kellel kas ei ole pere, on suured tervisehädad või on vähekindlustatud. Kuigi see tegu oleks surnud mehe soovide vastane, ei suudaks mina leppida olukorragam, kus ma tean, et saaksin aidata paljusid hädasolijaid ning seda võimalust neile mitte pakkuda
Sarnasused: Kommunism ning sotsialism on majanduslikud ning poliitilised struktuurid, mis edendavad võrdõiguslikkust ning soovivad elimineerida sotsiaalklasse. Mõlemad tuginevad eeldusele, et individuaalne kodanik panustab ühiskonda vastavalt nende enda oskustele. Mõlemad struktuurid võtavad kogu tootmise riigi alla ning elimineerivad eraettevõtted. Riigivõim mängib suurt rolli majanduslikus investeerimises ning planeerimises. Erinevused: Kommunistlikus ühiskonnas riik annab individuaalile kõik mida võiks tal vaja minna, võttes ära vajaduse raha järgi. Sotsialistlikus ühiskonnas kompenseerib individuaalile tema vajadused riika vastavuses sellega mida too individuaal panustab. Vastavuses tema oskuste, võimekuse ning motivatsiooniga. Kommunistlikus ühiskonnas pole individuaalil motivatsiooni rohkem teha kui vaja, kuna seda ei kompenseerita. Sotsialistlikus ühiskonnas kompenseeritakse individuaali vastavuses tema panusele.