Sõjajärgsed aastad olid otepäälastele töörohked. Linn tuli taastada, ja seda mitte viletsa käsitööliste linnakesena, vaid kaasaegse väikelinnana. Hoogne ehitustegevus algas siis, kui Otepää sai rajooni keskuseks 1. Oktoobril 1950. Üksteise järel anti kasutusse kommunaalmaju, keskkooli internaadihoone, kooperatiivi sööklahoone, kultuurimaja, universaalkauplus, teenustöökoda, tuletõrjedepoo, keskkooli- ja internaatkoolihoone, saun, ,,Dünamo" spordihoone jne. Rohkesti ehitati individuaalelamuid. 1999. aastal liitusid Otepää linn ja Pühajärve vald Otepää vallaks. 21. sajandi suurimateks ehitisteks Otepääl on Otepää Gümnaasiumi algklasside hoone valmimine 2000. aastal ning 2004 aastal suur spordihoone. Praeguseks on Otepää Baltikumi tuntuim talispordikeskus, mille kaubamärgiks on Eestimaa talvepealinna tiitel. Otepää on teda ümbritseva turismipiirkonna süda, kus aktiivne elu tuksub aastaringselt, pisut elavamalt talvel ja suvel
kunsti. Need kultuurid oli märgistatud nimega „liigne“. Läänelik noortestiil ja popkultuur imbusid kiiresti läbi „ raudse kardina“ ning elu muutus samuti vabamaks, ning noored said aimu mis toimub noorte hulgas laias maailmas.Läänemaailmas ,täpsustades, Saksamaal oli märgata disaini arengut. Keskenduti üharohkem sisustusele ning aastal 1958. hakkas ilmuma almanahh „Kunst ja Kodu“.Ehitat nii tüüpelamuid kui ka tüüpprojektide järgi individuaalelamuid. 2. EESTI ÜHISKOND Eestit tunti ja tunnustati Nõukogude Liidus paljuski tänu meie läänelikule moedisainile ja riietumiskultuurile.Nõukogude Liidu teiste piirkondade inimesed imetlesid meie moetööstuse taset. Sellele viitavad näiteks moeajakirja Siluett venekeelse numbri hiigeltiraažid, mis küündisid selle väljaande hiilgeaegadel 400 000ni. Stalini järel võimule saanud Nikita Hruštšovi reformidega muutus elulaad ka Eesti maapiirkondades.Nikita
annaabi.ee 
