mälupildi järgi. Nad on head orienteerujad. Veised leiavad oma koha laudas küllaltki kiiresti üles. Eriti ilmekas on see lehmade karjamaalt lauta tulles, kus enamus lehmi liigub oma õigele kohale. See paistab silma just vanade lehmade juures, kes eksimatult liiguvad oma kohale laudas. Veised on kontakttüüpi loomad, kes on harjunud karjas elama. Karjamaal süües lähenevad veised üksteisele 1...2 m kaugusele. Kui mõni loom ilmub lähemale, tõrjutakse ta kaugemale (ca 10 m) s.o. individuaaldistantsini. Neid aspekte tuleks arvestada ka veiste pidamisel laudas ja karjatamisel. Seda tuleb arvestada loomade pidamis- ja karjatamistiheduse määramisel. Lõastamata pidamisel moodustavad veised karjas hierarhia ehk astmejärjestuse. Hierarhia määratakse otsese võitluse, ähvarduse, passiivse allumise, tõrjumise või kõrvalehoidumisega. Hierarhia ei ole püsiv, vaid muutub pidevalt, eriti uute loomade karja toomisel. Looma koht hierarhias sõltub kehamassist, sarvede suurusest
Nad on head orienteerujad. Veised leiavad oma koha laudas küllaltki kiiresti üles. Eriti ilmekas on see lehmade karjamaalt lauta tulles, kus enamus lehmi liigub oma õigele kohale. See paistab silma just vanade lehmade juures, kes eksimatult liiguvad oma kohale laudas. Veised on kontakttüüpi loomad, kes on harjunud karjas elama. Karjamaal süües lähenevad veised üksteisele 1...2 m kaugusele. Kui mõni loom ilmub lähemale, tõrjutakse ta kaugemale (ca 10 m) s.o. individuaaldistantsini. Neid aspekte tuleks arvestada ka veiste pidamisel laudas ja karjatamisel. Seda tuleb arvestada loomade pidamis- ja karjatamistiheduse määramisel. Lõastamata pidamisel moodustavad veised karjas hierarhia ehk astmejärjestuse. Hierarhia määratakse otsese võitluse, ähvarduse, passiivse allumise, tõrjumise või kõrvalehoidumisega. Hierarhia ei ole püsiv, vaid muutub pidevalt, eriti uute loomade karja toomisel. Looma koht hierarhias sõltub kehamassist, sarvede suurusest
Nad on head orienteerujad. Veised leiavad oma koha laudas küllaltki kiiresti üles. Eriti ilmekas on see lehmade karjamaalt lauta tulles, kus enamus lehmi liigub oma õigele kohale. See paistab silma just vanade lehmade juures, kes eksimatult liiguvad oma kohale laudas. Veised on kontakttüüpi loomad, kes on harjunud karjas elama. Karjamaal süües lähenevad veised üksteisele 1...2 m kaugusele. Kui mõni loom ilmub lähemale, tõrjutakse ta kaugemale (ca 10 m) s.o. individuaaldistantsini. Neid aspekte tuleks arvestada ka veiste pidamisel laudas ja karjatamisel. Seda tuleb arvestada loomade pidamis- ja karjatamistiheduse määramisel. Lõastamata pidamisel moodustavad veised karjas hierarhia ehk astmejärjestuse. Hierarhia määratakse otsese võitluse, ähvarduse, passiivse allumise, tõrjumise või kõrvalehoidumisega. Hierarhia ei ole püsiv, vaid muutub pidevalt, eriti uute loomade karja toomisel. Looma koht hierarhias sõltub kehamassist, sarvede suurusest
annaabi.ee 
