1852a. asutati Prantsusmaal Join Ville´i vehklemiskool (Etsole de Join Ville), kus vehklemisest sai tõeline spordiala. Kui elektrifiksaatori kasutuselevõtt kõrvale jätta, siis on vehklemine muutunud väga vähe. Vehklemine (täpsemalt meeste florett ja espadron) oli olümpiamängudel juba Ateenas, 1 neljast alast, millel on võisteldud eranditult kõigil suveolümpiamängudel. Naiste florett lisandus 1924, naiste epee 1996, eestlaste tugevaim ala epee individuaalalana 1900, meeskondlikuna 1908, naiste espadron individuaalalana 2004. Vehklemist harrastasid ka keskaegsed rüütlid, samuti aadlikud, kes kutsusid auküsimuste lahendamiseks üksteist duellile. Aja jooksul on relvi ja võitlusviise edasi arendatud, näiteks 17.sajandil võeti kasutusele florett. Vehklemine on olümpiamängude kavva kuulunud esimestest mängudest alates. Relvad
koostatud nii, et sportlikud tegevused vaheldusid edukalt osa ka poisid. loomingulistega. Käsitöö tegemisel kasutasime sel aastal kipsi, Igas vahetuses korraldati rühmadevaheline pio- millest tehti näpunukke, maske ja käekujusid. neerpalli või rahvastepalli turniir, lendgolfi- ja Meie laagri traditsioonide hulka kuulub ka küp- kriketivõistlus, individuaalalana ka korvpalli setamise võistlus. I ja II vahetuses tuli igal rühmal vabavisetevõistlus ja lauatenniseturniir. Vane- pärmitaignast mingi laagriteemaline kook küpse- matele lastele meeldis väga lihtsalt oma lõbuks tada. "Laagriplats kohvilaual" oli ikka tõeline jalgpalli mängida. Lisaks said lapsed proovida kätt